Endine natsi-Saksamaa kaitsesalga SS (Schutzstaffel) sõdur saabus Brandenburgi Neuruppin maakohtusse 4. novembril. Prokuratuur süüdistab teda 3518 inimese surmale kaasa aitamises Sachsenhauseni koonduslaagris, kuna aitas "luua ja ülal hoida laagri eluohtlikke tingimusi". Süüdistatav Josef S., kelle täisnime Saksa kohtureeglite tõttu ei avalikustata, teenis vahemikus 1942 kuni 1945 koonduslaagri vahitornis valvurina. Josef S. oli toona 21-aastane.

Arstide sõnul pole peagi 101-aastaseks saav süüdistatav täielikult kohtukõlbulik, mistõttu peetakse päevas maksimaalselt kahe ja poole tunniseid istungeid.

Kohtuistungil viibis 17 kaashagejat, kelle hulgas oli Sachsenhausenist pääsenuid ja nende järglasi. Üks neist, kelle isa vangilaagris surnuks tulistati, ütles Berliner Zeitungile istungi järel, et "mõrv ei ole saatus, see ei ole kuritegu, mida saaks ajaga kustutada". Teine, 100-aastane Sachsenhauseni ellujääja ütles, et see on "viimane võimalus hukkunud sõprade ja lähedaste nimel õiglus jalule seada".

BBC andmetel keeldus Josef S. täna tunnistusi andmast.

Natsi-Saksamaa õuduste eest karistatakse kasvõi 80 aastat hiljem

1936. aastal avatud Sachsenhausen oli üks esimesi natsi-Saksamaal avatud koonduslaagreid, seal hoiti üheksa aasta jooksul kokku üle 200 000 vangi. Seda kasutati ohvitseride treeninglaagrina, kust mindi edasi treenima näiteks Auschwitzi või Treblinkasse. Sachsenhausenis kasutati vangide mõrvamiseks muuhulgas Zyklon-B nimelist mürkgaasi, mida kasutati miljonite juutide tapmiseks holokausti ajal. Sachenhausenis peeti peamiselt eurooplastest poliitvange, aga ka Nõukogude Liidu sõjavange ja juute.

Kohtuprotsessidele aastakümneid hiljem seadis õigusliku pretsedendi John Demjanjuki - samuti endise koonduslaagri valvuri - süüdimõistev otsus 2011. aastal. Seal võeti kasutusele õiguslik argument, mille kohaselt piisas osalusest surmalaagrite tegevuses, et olla mõrva(de) kaasosaline.

„Me soovitame (prokuröridel) püüda rakendada seda pretsedenti nii laialdaselt kui võimalik ja loodame, et nad suudavad leida nii palju kurjategijaid kui võimalik. Kahju on ainult, et sellist õiguslikku põhjendust ei rakendatud varem, sest see oleks viinud veel palju, palju rohkemate kohtuasjadeni inimeste üle, kes olid kindlasti ära teeninud kohtu ette toomise,“ ütles Simon Wiesenthali keskuse natsikütt Efraim Zuroff toona.