Tööotsija ebakindlus põhjustab värbajate äraütlemisi – ja ka vastupidi!

CV.ee värskest vaimse tervise uuringust näeme, et tööta inimestes kuhjub mure ja ärevus ning väheneb enesekindlus. Neist 46% kinnitab, et töötu olemine tekitab stressi ja muremõtteid, üle poolte muretseb pidevalt rahalise hakkamasaamise pärast.

Mida enam koguneb äraütlemisi, seda raskem on oma edusse uskuda. Pidevad eitavad vastused panevad 47% tööta inimestest iseenda väärtuses kahtlema. Ühel hetkel tunnevad paljud neist, et nende pingutused on mõttetud ega kanna kandideerimisel vilja.

Pea iga teine tööta inimene tunneb töövestlusele minnes hirmu ja ärevust

Tervelt 43% tööta inimestest kirjeldab, et töövestlus tekitab temas ärevust. Kui tööotsija kardab tööle kandideerida, kuna ei usu end hakkama saavat, on see näha ka väljapoole ja tema ebakindlus võib saada takistuseks tööle saamisel. Nokk kinni – saba lahti?

Ärevusele vastumürgi otsimisel tasub teada selle algpõhjust. Kas pidevad eitavad vastused panevad kahtlema iseenda väärtuses? Kas pinget loob mure raha nappuse pärast? Kas intervjuude jooksul on kerkinud esile teemasid, millele vastamine on keeruline või piinlik? Need on loomulikud ja sagedased muretsemise põhjused, mida on hea enda jaoks lahti mõtestada.

Kuidas olla töövestlusel enesekindel?

Kõige parem ärevuse leevendaja on hea eeltöö, sest see aitab luua sisemist rahu ja emotsionaalset valmisolekut.

1. Enda tugevuste teadmine on kõige tähtsam. Millised on sinu kolm kõige väärtuslikumat oskust, tööalast kogemust või omadust meeskonnamängijana? Tuleta need olulised asjad endale meelde ja ole valmis neid une pealt esitama.

2. Mõtle läbi oma vastused enamlevinud küsimustele. Räägi meile endast. Miks sa just meile kandideerid? Mis on selle töö juures kõige raskem? Millisena sa näed oma tulevikku viie aasta pärast? Milline on olnud sinu suurim ebaõnnestumine? Miks me peaksime just sind valima? Vastuste formuleerimisel püüa näha ka teise poole vajadusi – mis on tööandja jaoks oluline.

3. Mine töövestlusele mõnusas meeleolus. Kuula eelnevalt oma lemmikmuusikat, söö midagi head. Ole valmis naljadele huumoriga vastama. Jäta endale kohtumise eel piisavalt aega, et saaksid rahulikult minna ega peaks kiirustama.

4. Sea oma välimus korda! Kvaliteetne ja puhas riietus, maitsekad lisandid, korras soeng, naistel kerge meik ja kena maniküür loovad eneseteadliku inimese kuvandi. Mis aga värbaja esmamuljest veelgi olulisem: need annavad sulle endale hea ja kindla tunde!

5. Ka veebiintervjuul osalemine tahab eeltööd. Kontrolli, et sul on olemas kohtumiseks vajalikud tehnilised vahendid ja ligipääsulink. Uuri, mis jääb lisaks sinule veel kaadrisse ja vähenda ootamatute segajate võimalust. Vaata, kas su nägu on piisavalt valgustatud ja riietu ka siin korrektselt. Soovi korral võta lähedusse lisamaterjalid – CV, diplomid või ka mõni käegakatsutav töötulemus, mida saad vestluse elavdamiseks näidata.

6. Vestluse lõppedes uurib värbaja tavaliselt, kas sina soovid midagi küsida. Ole valmis üllatama tööandjat detailsete küsimustega, mis näitavad, et oled sisuline ja organisatsiooni kohta tubli uurimistööd teinud. Ole seejuures heatahtlik ja väldi kriitikat.

Pikad tööotsingud tähendavad ka väärtuslikke kogemusi – sa tead juba ettevalmistuste tegemisel, mida tööandjad on varem oluliseks pidanud ja millist tagasisidet andnud. Pööra see enda kasuks. Tutvu CV.ee veebis uute tööpakkumistega ja võta teadmised juba järgmisele töövestlusele kaasa!

Artiklis viidatud andmed pärinevad juhtiva tööportaali CV-Online Estonia OÜ läbi viidud vaimse tervise uuringust. Küsitlusele vastas veebi teel 4384 inimest, kellest töötuid inimesi oli 414.