„Minu andmetel on arutatud asja meie ülikoolihaiglate ravipiirkondadega, aga mingeid lõplikke otsuseid ei ole veel tehtud,” ütles Voipio-Pulkki, vahendab Helsingin Sanomat.
Voipio-Pulkki sõnul on arutatud seda, kas mõningaid raskelt haigeid intensiivravipatsiente oleks võimalik ravida Soomes.
Voipio-Pulkki ei vastanud otseselt küsimusele, kas Eesti on abi palunud, vaid märkis, et ravipiirkonnad on seda arutanud.
Eelmisel nädalal teatas Soome siseministeerium, et Soome aitab Lätit, saates sinna kuus hingamisaparaati.
Väljaanne Demokraatti küsis Soome siseministeeriumist, sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumist ning Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnast, milline olukord Soome ja Eesti vahel praegu praktikas on.
Soome siseministeeriumi päästeosakonna eriekspert Pekka Tiainen ütles, et siseministeeriumi lauale ei ole tulnud kahepoolset ega Euroopa Liidu päästemehhanismi kaudu saadetud abipalvet Eestist. Siseministeerium tegeleks eeskätt materiaalse abiga.
„Meil on ju Eestiga olemas kahepoolne riiklik leping ja mõlemad riigid kuuluvad liidu päästemehhanismi, mille kaudu näiteks eelmisel reedel saadeti hingamisaparaate Lätti,” ütles Tiainen.
„Kui Eesti päästetegevuse osas meie poole pöörduks, oleks loomulikult üsna suur surve reageerida. Oleme ikkagi kõrvuti ja tihedas koostöös,” märkis Tiainen.
Voipio-Pulkki kommentaari järgi võiks Soome abi siiski pigem olla seotud patsientide ravimisega. Selles asjas on Soomes vastutus ennekõike sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumil.
Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi valmisolekujuht Pekka Tulokas ütles, et koroonaolukord nii Eestis kui Soomes on hoolika jälgimise all.
„Nii Eesti kui ka Soome intensiivraviarstid jälgivad haiglate ja intensiivravi koormuse olukorda mõlemas riigis nüüd regulaarselt. Soomes on ülikoolihaiglate ravipiirkondade juhtkondadega tehtud esimesi kaardistamisi võimaluste kohta aidata. Kõik see on alles valmistumine ja ühtlasi vaadatakse ka, kuidas kindlustatakse Soomes teenuste kättesaadavus,” ütles Tulokas.
Tulokas märkis ka, et Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium on avanud ühendusliini Eesti sotsiaalministeeriumiga olukorra jälgimiseks.
„Teatud ettevalmistusi on tehtud, kui abivajadus on. Me peame kogu aeg teadma, kuidas intensiivravivõimekus mõlemal pool areneb, nii Eestis kui ka Soomes,” ütles Tulokas.
Tulokase sõnul vähemalt seni mingit abipalvet Eestist tulnud ei ole.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna juhtiv ülemarst Jari Petäjä märkis samuti, et Eesti olukorda jälgitakse aktiivselt.
„Just sotsiaal- ja tervishoiuministeerium teeb koostööd ravipiirkondadega ja hoiab ravipiirkondi kursis. Loomulikult, kui abipalve Eestist tuleks, on see eeskätt riikide ministeeriumide vaheline asi arutada. Ravipiirkondade ülesanne on loomulikult olla valmis ja vastastikuses suhtluses sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumiga Soome olukorrapildi osas. Midagi sellest kaugemale minevat on siin praegusel hetkel raske öelda,” lausus Petäjä.
„Kõik ju teavad, et naaberriigis on täbar seis. Piiri ületava toetuse palumise võimalus on igal juhul olemas ja see palumine toimuks ministeeriumide vahel, kui selline tuleb,” lisas Petäjä.
Petäjä ei hakanud avalikult kommenteerima, milline oleks näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna valmisolek Eestist intensiivravipatsiente vastu võtta.
„See on ilmselt ministeeriumi juhitud olukorra analüütika ja Soome tasemel vastamine, kui palve tuleb,” ütles Petäjä.
