Mari-Anne Härma tõi pressikonverentsil ühe esimese asjana esile fakti, et koroonaviiruse levik on nüüdseks jõudnud ka vanemaealisteni. Kui pikka aega levis viirus massiliselt pigem noorte seas, siis nüüd on näha kõrgenevaid nakatumisnumbreid eriti just hooldekodudes, mida peetakse terviseametis probleemseks arenguks. "Liigume haigestumistega uute rekordite poole," tõdes Härma.

Seda, kas praegused piiravad meetmed omavad kasvavatele nakatumisnäitudele ja haiglaravistatistikale ka positiivset mõju (ehk kas õnnestub vältida musta stsenaariumit või mitte), on Härma sõnutsi näha alles järgmise nädala lõpus.

"Haiglaravivajadus suureneb iga nädalaga 70100 inimese võrra. 23 nädala pärast võib tulla haiglasse üle 100 patsiendi päevas ja haiglas on kokku 800 patisenti. Sinna me jõuda ei tohiks," ütles ta pressikonverentsil.

Terviseametil on hetkel käsil uute meetmete paketi ettevalmistamine. Terviseamet teeb valitsusele ettepaneku muuta lihtsustatud karantiini tingimusi et ka vaktsineeritud lähikontaktsed jääksid koju.

Koolides testimine on olnud edukas

Koolides sisseviidud massilist kiirtestimist peetakse terviseameti silmis tõhusaks. Siiski ei ole see piisav lahendus selleks, et vältida haiglate ülekoormust, mis jõuaks teoreetiliselt kätte paari nädala jooksul.

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusnõunik Mario Kadastik märkis, et täpsem kokkuvõte testimise edukusest tehakse nädala lõpus, mil on koolides viidud läbi kolm massilist testimist.

"Kiire seire tulemusel saame aga öelda, et keskmiselt üks laps kooli peale sai positiivse tulemuse. Ka PCR-test kinnitas seda. Nii et kiirtestid töötavad. Oleme tuvastanud asümptomaatilised lapsed," sõnas Kadastik pressikonverentsil.

HTM-is kaalutakse varianti viia kiirtestimine koju nii on testimise protsess lastele mugavam.

Lausalist distantsõpet soovitakse iga hinna eest vältida. "Üle 20 000 noore on öelnud, et distantsõpe on nende õpikvaliteeti langetanud. Kannatab ka vaimne heaolu," ütles Kadastik.

Täpsemalt saab lugeda blogist: