"Kui inimene tunneb, et ei suuda valitsuses vastustusvaldkonna eest piisavalt hästi seista, on tagasiastumine loogiline samm," ütles Michal ning lisas, et piirangud, millele Ott viitas, on oma olemuses siiski mitte põhjus, vaid hoopis tagajärg loiule vaktsineerimisele.

"Piirangute vajaduse hindamises olen pigem arvamusel, et tervishoiusüsteemi võimekuse saavutamiseks teha neid reeglipäraselt pigem varem kui hiljem," sõnas Michal. Olukorra põhjusena näeb Michal sotsiaalbüroktaaria toimimist, mis on mõõdetav voodikohtade arvu, tervishoiutöötajate katkemise piirile viidud inimvõimete ja plaanilise ravi toppamisega.

"Seetõttu Anneli Oti arutelu piirangute kanguse üle on nagu olukord tudengipõlvest, kus kogu kuu söögiraha on peale mitut pidu otsas, pool kuud on vaja hakkama saada ja elulised valikud on ette määratud. Ükskõik, mida endale rääkida, keeta tuleb samu makarone ja loota, et järgmine kord on tarkust ja otsustavust rohkem."

Mis aga puudutab pingeid valitsuses, siis arvab Michal, et ministri lahkumise puutumus valitsuse püsimisega on teemaks siis, kui see on reaalse pinge tulem. "Asjaomased seda Anneli Oti öeldust hoolimata nii ei näe ja valitsus tundub, laenates Jüri Ratast, tõine," võttis Michal olukorra kokku.