Valimisvabaduse rikkumises esitati kahtlustus 43-aastasele Sergeile, kes valimistel kandideerides mõjutas inimesi enda poolt hääletama. Lisaks esitati kahtlustus 66-aastasele Nataliale, kes koos Sergeiga osales inimeste mõjutamises.

Katri Raik kinnitas Delfile, et 43-aastase mehe puhul on tegemist pea kaks kümnendit Reformierakonda kuulunud Sergei Gorlatšiga, endise Narva abilinnapeaga, kes kandideeris tänavu KOV-valimistel tema nimekirjas.

"Vaieldamatult on tegemist väga halva looga," märkis Raik. "Ootame kõik uurimisprotseduurid lõpuni. Soovin kõigepealt kuulata ära, mis on Sergeil endal öelda. Kui kahtlustus leiab n-ö tõendamist, siis peab Sergei lahkuma volikogust, andma ära oma mandaadi."

Katri Raik märkis, et kui häälte ostmine peaks leidma kinnitust, on temal selle suhtes nulltolerants.

"Meie soov oli ja on muuta Narva poliitikat puhtamaks ja paremaks. Peame oma valijatele, Narvale ja tervele Eestimaale tõendama, et meie soov on tõsine. Eelkõige tuleb aga oodata, kas kahtlustus pöördub tegelikuks süüdistuseks."

Teise kahtlusaluse - 66-aastase Natalia - isik pole Raigi sõnutsi talle teada. Ilmselt olevat tegu inimesega, kes ise Narvas ei kandideerinud. Võimalik, et ta lihtsalt abistas Gorlatši.

Koalitsioonilepe viibib

Raik märkis, et Sergei Gorlatši juhtumi tõttu tuli edasi lükata Eesti 200-ga Narva linna koalitsioonileppe allkirjastamine.

Eesti 200 Narva piirkonna esimees Denis Larchenko märkis Delfile, et ka nemad ei tolereeri ühtki korruptiivset tegu.

"Kuna Gorlatš on üks Raigi nimekirja liidritest ja ta pidi olema ka lausa volikogu esimees, siis praeguse hetkega ei näe me küll muud võimalust, kui et tema mandaat ajutiselt peatada. Seda seni, kuni politseis on asi menetluses ja otsus selle kohta tehtud," sõnas Larchenko. "Koalitsioonileppe allkirjastamine lükkub edasi. Suhtlesime Raigiga täna hommikul ja suhtleme ka täna õhtul. Arutame, millised on meie perspektiivid."

Koalitsioonileppe allkirjastamisega soovitakse minna edasi niipea, kui võimalik.

Gorlatš tegutses ilmselt omal initsiatiivil

Esialgsetel andmetel pakuti ligi 40 Narva elanikule väljasõitu, mis hõlmas endas giidiga jalutuskäiku pargis, spaakülastust, piknikueinet ja transporti. Seni kogutud tõendite kohaselt rahastas üritust Sergei, kes tegutses omal initsiatiivil ja ilma erakonna või valimisliidu teadmiseta. Väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja PIN-koodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti. Esialgsetel andmetel andsid oma hääle ligi pooled väljasõidul osalenud. Inimestel, kes ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu oma häält anda ei saanud, paluti seda teha hiljem valimisjaoskonnas.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul kogus politsei valimistele eelnevalt ja valimiste ajal aktiivselt infot võimalike pettuste kohta, niisamuti anti politseile võimalikest rikkumistest teada. „Praegusel juhul õnnestus meil koguda piisavalt tõendeid, et inimesed kinni pidada ja kahtlustus esitada. Esmase info kohaselt on alust arvata, et kogu üritus toimus justnimelt häälte ostmise eesmärgil ning inimestel paluti hääletada kandidaadi ja teiste inimeste juuresolekul. See toimus nagu tehing, kus inimesed maksid väljasõidu eest oma häälega,“ kirjeldas Kübarsepp.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel rõhutas, et seaduse järgi on valimisvabaduse rikkumine juba mistahes hüve lubamine tingimusel, et inimene annab oma hääle lubaja soovitud kandidaadi kasuks või hoopis loobub valimistel osalemisest. „Antud menetluse puhul ei seisne asi aga vaid lubamises, vaid ka juba hüve andmises, kuivõrd inimesed said käia tasuta spaas. Ebaausate võtetega võimu juurde saanud inimene on väga suureks korruptsiooniohuks, mistõttu oli käesoleval juhul äärmiselt oluline reageerida operatiivselt,“ selgitas Rüütel.

Kübarsepp lisas, et ausad valimised on demokraatia alustala ning valimisvabaduse rikkumine tõsine oht. „On äärmiselt oluline, et inimesed oleksid oma hääles vabad ning keegi ei tunneks survestamist anda oma hääl konkreetse kandidaadi poolt. Samuti on lubamatu olukord, kus suurt hulka inimesi mõjutatakse korraga pärast seda, kui nad on juba saanud hüve ehk tasuta ekskursiooni ja spaakülastuse osaliseks ning nad võivad tunda end ebamugavalt hääletamisest keeldudes,“ sõnas Kübarsepp.