Ühisavaldust Glasgow’s toimuval kliimakonverentsil COP26 toetasid ka selliste riikide juhid nagu Brasiilia, Indoneesia ja Kongo Demokraatlik Vabariik, kus kokku asub 85% maailma metsadest, vahendab Reuters.

Glasgow’ riigijuhtide metsa- ja maakasutamise deklaratsioon hõlmab kokku 33 miljonit ruutkilomeetrit metsi, teatas Suurbritannia peaministri büroo.

„Meil on võimalus lõpetada inimkonna looduse vallutamise pikk ajalugu ja saada selle asemel selle hooldajaks,” ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson, kelle sõnul on tegemist enneolematu kokkuleppega.

Eesmärgini jõudmiseks käivitati rida täiendavaid valitsuste ja eraalgatusi, sealhulgas eraldati miljardeid kohalikele metsakaitsjatele ja kestlikule põllumajandusele.

Metsad seovad mittetulundusliku Maailma Ressursside Instituudi (WRI) andmetel umbes 30% süsinikuheitest, eemaldades selle atmosfäärist, misjärel ei saa see kliimat soojendada.

See looduslik kliimapuhver on aga kiiresti kadumas. 2020. aastal raadati WRI andmetel maailmas 258 000 ruutkilomeetrit metsa. Seda on rohkem kui Suurbritannia pindala.

Eile sõlmitud kokkulepe laiendab oluliselt 40 riigi võetud kohustusi 2014. aasta New Yorgi deklaratsiooniga ning selleks eraldatakse rohkem ressursse kui kunagi varem.

12 riiki on lubanud eraldada aastatel 2021-2025 12 miljardit dollarit arengumaade aitamiseks muu hulgas rikutud pinnase taastamiseks ja metsatulekahjudega võitlemiseks. Lisaraha annavad üle 30 erasektori investori.

Investorid, kelle hallatava vara suurus on kokku 8,7 triljonit dollarit, lubasid lisaks lõpetada 2025. aastaks investeerimise metsa kaoga seotud tegevusse.

Viis riiki, sealhulgas Suurbritannia ja USA, ja grupp ülemaailmseid heategevusorganisatsioone lubasid 1,7 miljardit dollarit põlisrahvastele metsade kaitseks ja nende maaomandiõiguste tugevdamiseks.

Keskkonnakaitsjate sõnul on põlisrahvad parimad metsade kaitsjad.