"Püüdsime maksimaalsel määral toimida Põhjamaadele sarnaselt, kus vaktsineerima kutsuti hea sõna, veenmise ja argumenteerimisega," ütles Kiik ning lisas, et kuigi valdava osa elanike puhul see toimiski, siis nüüd on iga protsent vaktsineerituid tulnud juurde väga vaevaliselt.

"Tõsi on, et meie ühiskonnas on rohkem kõhklejaid ja neid, kes on kahjuks vaktsiinivastased ning libameditsiini austajaid - kristallidega ravijaid, selgeltnägijatesse uskujaid," sõnas Kiik. "See tegelikult paistis ka enne kriisi välja, nt MMSi probleem ning me juba tollal tegelesime sellega."

Kuidas edasi, näitab see, kuidas uued valitsuse piirangud nakatumisele mõjuvad. "Kindlasti ootame teadusnõukoja eksperthinnangut, kas praegustest meetmetest piisab, et viia nakatumiskordaja alla ja selle põhjal saab valitsus otsustada, kas oleks vaja astuda järgmiseid samme," ütles Kiik.

Kiik nendib, et ka praegused kehtivad kontrollreeglid on võrdlemisi tagasihoidlikud võrreldes näiteks lõunanaabri Lätiga. "Meie peamine eesmärk on haiglaravi kontrolli all hoidmine ning piirangutega pikemas perspektiivis nakatumist kontrolli all ei hoia. Piirangud peavad toetama vaktsineerimise edenemist."

Minister rõhutas, et eelkõige on praegu oluline ka igaühel endal mõelda, kuidas olukorra paranemisse panustada - nii vaktsineerides, ohutusnõudeid täites, võimalusel kaugtööd tehes kui ka kontakte vähendades.