ERISAADE | Kohtunik: lähenemiskeeldu kohaldatakse lähisuhtes vägivallatsejatele, aga ka sotsiaalmeedias. Keelu rikkujaid ootab ees vahistamine

Sel kolmapäeval kajastas ETV saade „Pealtnägija“, kuidas olümpiavõitja ja epeevehkleja Kartina Lehis taotles oma endisele treenerile Helen Nelis-Naukasele lähenemiskeeldu. Mida aga lähenemiskeeld endast kujutab ja mis juhtudel võib seda rakendada, selgitab Delfi „Erisaates“ Pärnu maakohtu kohtunik Indrek Nummert.

Nummert selgitas, et on olemas nii ajutine lähenemiskeeld, mida rakendatakse menetluse ajal, kui ka lähenemiskeeld, mida kohus kohaldab menetluse lõpus. Lähenemiskeeld kestab kuni kolm aastat.

Nummert rääkis, et kõige levinumad lähenemiskeelu rakendamise kaasused on seotud lähisuhtevägivallaga. Niisiis on vaja lähenemiskeeldu selleks, et kaitsta kannatanu elu, tervist, eraelu, kodu puutumatust, vaba eneseteostust, eneseväärikust, au ja teisi isikuõigusi.

Sellegipoolest ei ole lähenemiskeelu määramine niisama lihtne. Selle kohaldamiseks kriminaalasjades peab olema piisav alus arvata, et kannatanu suhtes on mingi kuritegu juba toime pandud, rääkis Nummert. Ta lisas, et peab olema selge, et kannatanut ähvardatakse ja kahju tekitamine on korduva iseloomuga.

„Kui suhe, olgu see kasvõi töösuhe, on ikka lõppenud, siis seda ei saa vägisi survestada,“ sõnas Nummert. Ta ütles, et need, kes suhte lõppemisest aru ei saa, hakkavad ohvrit mõjutama – nende eesmärk on ohvrile kätte maksta, teha nende elu ebamugavaks ja nii suruda endale alluma.

Nummerti sõnul kimbutatakse kannatanuid sellistel puhkudel vägivallaga ähvardades või vara kahjustades.

Lähenemiskeeld tänaval ja sotsiaalmeedia

Lähenemiskeeld ei pea olema ainuüksi füüsiline. Nummerti sõnul on tuleb ette ka juhtumeid, kus isik ahistab ohvrit sotsiaalmeedias, põhjustades talle piinlikkust, või püüdes isegi ohvri lähedastega kontakti otsida, et temani jõuda.

„Selle eest saab siis riik kaitsta,“ ütles Nummert. See tähendab, et kohtumäärusega saab reguleerida, millised tegevused on kahtlustataval piiratud – kasvõi meetri täpsusega, asukohaga või kellaajaliselt.

Mis juhtub siis, kui lähenemiskeelust kinni ei peeta?

Nummert ütles, et tavaliselt taltub lähenemiskeelu saanu, kui ta saab aru, et tema tegu on ebaseaduslik. Lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu – seda ka kohus selgitab, sõnas Nummert ja lisas, et kui inimene sellest aru ei saa, võib ta vahistada.

Mis saab siis, kui lähenemiskeelu rakendamisest on möödas kolm aastat, aga isik ei jäta kannatanut rahule? Kui sagedad on lähenemiskeelu määramised? Sellest kuuleb juba Delfi „Erisaatest“.