Ülalpool oleval graafikul on näidatud viie riigi juhtide Putiniga kohtumiste arv alates 2014. aastast, mis oli pöördeline Krimmi Venemaa poolt annekteerimise ja sõjategevuse alguse tõttu Ida-Ukrainas. Paljude lääneriikide juhtide kohtumised Putiniga on pärast seda harvenenud või sootuks lakanud.

Näiteks ametlikke kahepoolseid tippkohtumisi USA presidentidega on olnud vaid kaks – Helsingis Donald Trumpiga ja Genfis Joe Bideniga. Tõsi, on siiski vesteldud ka rahvusvaheliste organisatsioonide mitmepoolsete kohtumiste raames.

Graafikul ei ole ära toodud selliste riikide nagu Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Armeenia jne juhte, kellega Putin kohtub ülivõimsalt kõige sagedamini. Aljaksandr Lukašenkal, Kasõm-Žomart Tokajevil või Nikol Pašinjanil ei ole ka ilmselt võimalik Putiniga sagedast kohtumist vältida, kui nad soovivad „suure venna” soosingus olla.

Mida arvatakse Niinistö ja Putini tihedast läbikäimisest Soomes?

Näiteks Soome ajaleht Iltalehti kirjutab oma eile avaldatud juhtkirjas, et kuigi Soomel peab olema idanaabriga kontakt, tuleb olla ette valmis kõigiks Venemaa mõjutamiskatseteks.