Minimaalkaristus julgeolekusaladuse paljastamise eest on Soomes neljakuune ja maksimaalkaristus nelja-aastane vangistus. On siiski ebatõenäoline, et sellise teo eest määrataks reaalne vanglakaristus, teatab Yle Uutiset.

Kõik süüdistuse saanud ajakirjanikud eitavad oma süüd.

Kaks kahtluse all olnud ajakirjanikku süüdistust ei saanud.

Juurdlus algas 2017. aasta detsembris, kui Helsingin Sanomat avaldas artikli kaitseväe kommunikatsioonide katsetuskeskuse kohta. Politsei hakkas uurima, kas ajaleht avaldas õigusvastaselt informatsiooni, mis on Soome välise julgeoleku kaalutlustel salastatud.

Süüdistuse said Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse tollane juhataja Kalle Silfverberg ning artikli autoriteks märgitud Laura Halminen ja Tuomo Pietiläinen.

Süüdistust ei saanud Helsingin Sanomate vastutav peatoimetaja Kaius Niemi.

Avalduse asja uurimiseks esitas Soome kaitseväe peastaap.

Eeluurimise käigus leiti, et ajakirjanikud ei hankinud informatsiooni seadusvastastel viisidel.

Eeluurimine kujunes ainulaadseks, sest see viis kolme menetluseni ülemkohtus.

Lisaks sellele andis ülemkohus välja määruse, et tunnistaja olnud Helsingin Sanomate ajakirjanik peab eeluurimise käigus politsei küsimustele vastama.

Samal ajal on politsei eraldi uurinud seda, kuidas salastatud materjal Helsingin Sanomate ajakirjanike valdusse sattus.

Selles juurdluses on Yle andmetel kahtlusalune Soome kaitseväe endine luurejuht, erukontradmiral Georgij Alafuzoff, kes samuti süüd eitab.