Valitsus on korrutanud, et koolide sulgemine on viimane meede, mida kasutatakse koroonalaine maha surumiseks. Kuid rekordilised nakatumisnäitajad, eriti noorte seas, panid omavalitsusi tegutsema. Eile teatas Tallinn 4.8. klassidele nädalase sunniviisilise distantsõppe kehtestamisest peale koolivaheaega. Valitsuselt löödi tool jalge alt. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ja saatejuht Raimo Poom, kes arutavad, mis oli Kõlvarti sammu taga. Ja vaatavad laiemalt, mis meid seoses viiruse võimsa uue lainega ees ootab – on sellelt valitsuselt üldse otsustusvõimet loota või mitte?

1x

Saatekülalised olid vägagi kriitilised Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti pealinna koolide osade klasside valimatu distantsõppele saatmise osas.

„See, kuidas asi praegu lahenes, oli enam-vähem halvim variant üldse, mis oli võimalik,“ leidis Krister Paris. „Mihhail Kõlvart tegi eile soolot, tühistas valitsuse otsuse arusaamatutel eesmärkidel. Mida see üks nädal üldse annab? Keegi ei oska täpselt öelda. Eksperdid ütlevad, et sellest oleks kasu vaid siis, kui seda kasutataks ära kellegi vaktsineerimiseks, olgu siis lapsed või lapsevanemad. Miks just 4.8. klassid ja mitte gümnaasiumiosa? Saadeti koju ju need, kes saavad end vaktsineerida, miks siis mitte saata koju algklassid? Siin on palju kummalist ja tekitab küsimusi sammu õiguslikkus. Nagu just Delfis avaldasid oma arvamust rida advokaate, kes ütlesid, et tegemist oli pressiteatega, millel puudub igasugune seaduslik võim. Koolid peaksid olema vastavalt haridusministeeriumi juhisele ikkagi lahti,“ tulistas Paris kohe algatuseks Kõlvarti otsuse erinevaid küsitavusi välja.

Erik Moora rääkis, et ka tema peab juhtunud Kõlvarti poliitiliseks sooloks enda profiili tõstmise eesmärgil. „Ta on ka just Tallinnas teinud hea valimistulemuse ja ta on aru saanud, et tema profiili on toitnud valitsuskriitilisus või vastasus. See on talle toonud positiivset tähelepanu valitsuse sisese otsustamatuse foonil,“ rääkis Moora.

„Aga antud koolide sulgemise otsusel pole õiguslikku alust. Koole saab sulgeda valitsus või terviseamet, nii nagu need tippjuristidest Tallinna lapsevanemad kirjutasid. Ja lisaks ütles ka õiguskantsler Ülle Madise, et lastel on põhiseaduslik õigus saada haridust ja saada seda koolis. Ainult väga tungivatel põhjustel ja väga piiratud kujul ehk vaid kool-kooli kaupa saaks neid piiranguid kehtestada. Ehk siis Tallinnas peaks sekkuma koolides ja klassides, kus on väga kõrged nakatumise määrad. Aga poliitilistel põhjustel ei taha Kõlvart seda teha, sest vaktsineerimise määrad on kooliti väga erinevad, kõige madalamad on nad Lasnamäel,“ seletas Moora lahti oma nägemuse.

„Ütlen lapsevanemana, et see on halb plaan, erakordselt ebameeldiv tõmblemine. Valitsusel on olnud loogika läbivalt õige, et peame pingutama, et nakatumisnäitajaid alla tuua ühel või teisel moel, kuid viimane koht on kool,“ lisas Ekspressi peatoimetaja.

Saate teises pooles arutatakse seda, kas kriitilistele piiridele läheneva viirusekriisi valguses ei peaks ikkagi valitsus vaktsineerimise nõudmisega veel karmimaks minema. Praegused piirangud meelelahutuskohtadesse pääsemiseks on kehtinud juba mõnda aega, kuid mingit erilist tõuget pole vaktsineerimises ikka saavutatud. Teised Euroopa Liidu riigid on astunud samme edasi.

„Meie loogika on olnud ikka selles, et piirata võimalikult vähe. Ja see loogika on meid viisakalt teeninud,“ arvas Moora, kuid nentis, et hetkel on viirust väga palju. „Mismoodi, kuidas ja kui karmilt teha? Positiivse poole pealt ütleksin, et tehakse asju vaktsineerimise numbrite suurendamiseks. Vaktsineerimistalgud, lisameetmed omavalitsuste paremaks kaasamiseks, toetused neile ja see, et negatiivse testiga ei saa enam kuhugi sisse. Ma arvan, et vaktsineerimise numbrid on lähiajal üpris head, viiruse foon on ka kõrge, mis seda ka parandab. Aga küsimus, kas toob päevapealt nakatumise alla, siis see on pika vinnaga asi. Kõik, kes lähiajal haiglatesse jõuavad, on tänaseks juba nakatunud. Ja kuna viirust on palju, siis kõrge tase tuleb päris pikalt. Seega peame leidma võimalusi, kuidas haiglates ressurssi mobiliseerida. See tähendab, et edasilükatavad ja välditavad toimingud lükkuvad määramatusse tulevikku, millel on ka ränk hind,“ märkis ta.

Krister Paris sõnas, et tema meelest seisabki ees immuunsuse saavutamine läbipõdemistega, sest palju enam vaktsineerituid juurde ei tule. „Praeguste arvude juures saame iga päev läbipõdenute näol 1500 immuunset juurde. Paratamatult selline loomulik liikumine karjaimmuunsuse poole paistab olevat meie saatus.“

Moora aga märkis, et ei saa välistada ka karmimate sammude astumise vajadust ning ta usub, et kui olukord läheb kriitiliseks, siis suudab valitsus ka otsuseid teha.“ Üks õppetund, mis koroonal on, on see, et viirus juhib ühiskondi, mitte ei juhi neid valitsused. Kui ikkagi nakatumine läheb üles, haiglas tekivad väga tõsised probleemid abiga, kui inimesed peavad ise omale lahaseid panema, siis sellel hetkel võimaluste piirid avarduvad ja suudetakse kokku leppida. Tegelikult pole ma isegi sellega nõus, et see koalitsioon ei suuda kokku leppida – on ju lepitud kokku palju asju, lihtsalt olid need pagana valimised, mille kontekstis ei riskitud ühegi asjaga ja see oli räige viga.“