Kes teeb, sel juhtub, räägib vanarahvas. Nõnda on asi käinud sel aastal ka põllumajandusettevõttes Orgita Põld, kus kevadel esimest rohumassi nõutav Pöttingeri esiniiduk heinamaal ette jäänud takistusega jõudu katsus ja umbes 5000–6000 euro suuruse paugu sai. Teine säärane lugu juhtus suve lõpu poole. Siis jäi tagurdava kombaini põhupurustajale ette elektripost ja kahju ulatus juba 10 000 euro kanti.

Neile kahele juhtumile lisaks ähvardas farmi juures silorulle tõstva traktori hävitada üks tööpiirkonda jäänud tugipost, mis vajuma hakkas. Õnneks päästis traktoristi osavus seekord suuremast kahjust ja kannatada sai vaid raudhobuse porilaud, kuid eks küsi raha sellegi korda tegemine.

Ärgu nüüd arvatagu, nagu koosneks Orgita Põllu meeskond soss-seppadest. Majapidamises, kus palgal pea 30 inimest, harimise all 2600 hektarit ja talitamist tahab 1100 veist, tuleb tööaasta jooksul ette nii mõndagi. Juhatuse liige Sulev Mölder meenutab, et mõnel aastal ei juhtu justkui midagi ja siis võib tulla nagu luuavarrest pauke mitu tükki jutti.

„Meie oma praktikast teame, et tavaliselt satub see ikka reede õhtule, et mingi asi läheb katki. Teinekord ei ole harv juhus, kui juhtub kolm asja päevas. See on lihtsalt elu paratamatus, et kui masinatega tööd teha, siis tuleb tehnikat ka remontida. Kui tööd ei tee, siis muidugi ei juhtu ka midagi. Aga kui juhtub, siis selleks puhuks on olemas kindlustus,“ selgitab Sulev Mölder tõsiasja, et oma kulu ja kirjadega oleks kõiki asju korda teha üsna keeruline.

Orgita Põllul on kindlustusega kaitstud pea 20 ühikut hooneid ja liikuvat vara. Kõnealuse kolme juhtumi kahjude menetlemisel oli abiks If Kindlustus.

Vabatahtlik kindlustus üha populaarsem


Oma tarkusest aastate jooksul vabatahtlike kindlustustoodete juurde jõudnud Orgita Põldu peab If Kindlustus heaks koostööpartneriks, kellega koos on menetletud üle saja kahjujuhtumi.

Kuigi enamik kindlustuslepinguid sõlmitakse siiani laenu või liisingu tagatiseks, kasvab If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul vabatahtliku varakindlustuse osakaal jõudsalt.

„Põllumajandusettevõtted lähtuvad kindlustustoodete valikul üha enam vajadusest. Hinnatakse, millised varad on äri jätkuvuse seisukohalt olulisemad, ja reeglina alustataksegi kindlustamist nendest. Vajalikkuse kriteeriumiks on sageli isiklik kahjukogemus. Kui kindlustus puudub, satuvad kliendid selle otsingule enamasti pärast seda, kui õnnetus on juba toimunud,“ räägib Risto Sondla.

Kaitsta tasub nii püsivat kui ka liikuvat vara


If soovitab vaadata kindlustust kui ühte võimalikku viisi, kuidas ettevõtluse riske maandada. Esmalt tuleks hinnata kahjude esinemise võimalikkust ja suurusi, millest võib selguda, kust kindlustamist alustada. Mõned väiksemad igapäevaselt või tihti esinevad riskid, mida saab oma tegevusega ära hoida, võib jätta kindlustamata. Suuremad riskid, mis ettevõtte rahakotile valusamalt mõjuksid, tasuks aga kindlustada.

Hooned ja sisseseaded kindlustatakse reeglina suuremate riskide vastu, nagu tulekahju, tormid, torustike purunemised. Viimasel ajal aga maandatakse kindlustusega üha sagedamini ka tehnosüsteemide ja sisseseade mitmesuguseid purunemise riske, eelkõige uuemat tüüpi sisseseadete ja hoonete korral.

Paljud kliendid valivad ka ärikatkestuse kindlustuse, mille eesmärk on aidata klienti nii, et kahju tagajärjed oleksid tema äri jätkumisele võimalikult minimaalsed. Näiteks kui leiab aset tulekahju, mille tagajärjel hävinenud hoonet ja sisseseadet taastatakse, siis ärikatkestuse kindlustus hüvitab kahju tõttu saamata jäänud ärikasumi ning hoone taastamise ajal ka ettevõtte püsikulud, sealhulgas töötajate palgad.

Masinate kindlustuse puhul kindlustatakse kõik masinad n-ö koguriski põhimõttel pea kõigi riskide vastu. Tihti valitakse ka ilma omavastutuseta klaasikindlustus. Kuna masinate kindlustus võimaldab kõiki masinaid kindlustada, siis mugavuse huvides seda üha sagedamini ka tehakse.