Forbes kirjutab, et 40 aastat vanadel pommitajatel B-1 ei ole enam palju aega teenistuses alles jäänud ja järgmisel aastakümnel vahetavad need välja uued vargpommitajad B-21.

Forbesi sõnul on aga selge, mida B-1-d oma viimastel aastatel teevad – kannavad nähtamatuid laevade vastaseid rakette vaenulike laevastike ähvardamiseks.

2017. aastal sai B-1-st USA õhujõudude esimene lennukitüüp, mis kannab kaugmaa laevade vastaseid rakette LRASM (Long-Range Anti-Ship Missile). Tegemist on vargomadustega 300-miilise (umbes 480-kilomeetrise) lennuulatusega raketiga, millel on kõrgtehnoloogiline mitmerežiimne sihtmärgi otsingu süsteem. Üks B-1 võib kanda kuni 24 sellist raketti, mille tükihind on kolm miljonit dollarit.

„B-1-de paar suudab Venemaa Balti laevastiku pihta tulistada 48 LRASM-i. Piisav ilmselt, et uputada kogu laevastik ühe möödumisega ja elimineerida suur oht USA ja liitlaste laevadele piirkonnas,” kirjutab Forbes.

Venemaa Balti ja Musta mere laevastiku laevad on vastase raketirünnakute eest õhutõrjesüsteemidega usaldusväärselt kaitstud, ütles vastuseks RIA Novostile aastatel 1998-2002 Musta mere laevastiku ülem olnud admiral Vladimir Komojedov.

„Esiteks, sõjalaevad ei ole tavalised laevad, neil on valve- ja kaitsesüsteemid ning, mis kõige tähtsam, nad on hästi relvastatud. Lisaks sellele on meie laevad alati kaetud õhust ja ise on nad manööverdamisvõimelised – neid rakettidega tabada, seda enam allahelikiirusega nagu Tomahawk või Harpoon nii lihtsalt ei õnnestu. Meie õhutõrje tulistab sellised raketid alla, sealjuures tulistab alla küllaltki suure täpsusega, mistõttu ei ole Balti ja Musta mere laevastikku hirmutada vaja,” lausus admiral.

Eesti kaitseväe teatel harjutasid B-1-d alles möödunud laupäeval Eesti õhuruumis koostööd Eesti ja liitlaste õhutulejuhtidega. Kaks strateegilist pommitajat B-1 Lancer lendasid Eestisse Suurbritanniast kuningliku õhuväe Fairfordi lennubaasist.