Uurijad keskenduvad Hiinas ja Tšiilis sündinud laste adopteerimisele, teatas sotsiaalminister Lena Hallengren, vahendab AFP.

„Rahvusvahelise adopteerimise eelduseks on lapse parimad huvid ja õigused,” ütles Hallengren. „Rootsi peab nii palju kui võimalik tagama, et iga adopteerimine toimuks seaduslikult ja eetiliselt ning et adopteerimisprotsessi igas osas oleksid tagatud lapse parimad huvid ja õiguslik kindlus.”

Pärast Teist maailmasõda on kasuvanematele Rootsis üle antud umbes 60 000 last. Enamik neist on olnud pärit Lõuna-Koreast, Indiast, Colombiast ja Sri Lankalt.

Rootsi meedias on kirjutatud, et lapsi on võidud vanematelt varastada või vägisi adopteerimiseks ära võtta.

Tšiili erikohtunik Mario Carroza, kes on uurinud laste röövimisi alates 2018. aastast, on öelnud, et Rootsis adopteeriti aastatel 19711992 vähemalt 2021 Tšiilist pärit beebit.

Carroza sõnul peteti vaeseid emasid Tšiili diktatuuriaastatel sageli arvama, et nende lapsed olid haiged või sündisid surnuna.

Hiinast adopteeriti lapsi sealse ühe lapse poliitika tõttu. Perekondade soov saada poisslapsi on tekitanud ulatusliku pärast sündi hüljatud tüdrukutega kaubitsemise äri.

Rootsi valitsus on määranud juurdlust juhtima Uppsala ülikooli tsiviil- ja perekonnaõiguse professori Anna Singeri. Juurdluse tulemusi on oodata 2023. aasta novembris.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid