Vastab doktor Arkadi Popov:

Kui varasemalt on plaanilise ravi aeg registreeritud, siis kas peaks inimene ise haiglaga ühendust võtma uurimaks, kas vastuvõtt ikka toimub?

Ei. Patsiendiga võtab vajadusel personaalselt ühendust meditsiiniasutus. Kui ühendust võetud ei ole, siis järelikult vastuvõtt toimub. Nii palju, kui haiglad vähegi suudavad plaanilist ravi veel tagada, siis seda tehakse.

Kas plaanilise ravi vastuvõtule minev inimene peaks praegu jälgima, et ta oleks telefonitsi kättesaadav?

Jah, tõesti peaks patsient, kel on lähima aja jooksul tulemas plaaniline ravi või kirurgiline protseduur, olema valmis, et temaga võidakse ühendust võtta ning võimalik, et tema ravi lükatakse edasi.

Kui protseduur on edasi lükatud, siis kas inimesele öeldakse, mil see ikkagi toimuma saab?

Kui võimalik, siis öeldakse umbkaudne aeg, mil protseduur toimuda võiks, kuid ilmselt seda kindlalt prognoosida ei osata.

Kas tuleks varuda ravimeid?

Apteekides on ravimid jätkuvalt vabalt kättesaadavad ning ravimitega kriitilist olukorda ei ole. Kuid inimestel tasuks jätkuvalt igaks juhuks hoida koduapteegis palavikku alandavaid ravimeid.

Kas inimesed peaksid olema senisest rohkem valmis enda eest haigestudes ise hoolitsema?

Eelkõige tuleks püüda mitte haigeks jääda. Tuleks kanda maski, eelistada kodukontorit, hoida distantsi ja vältida massiüritusi. Muidugi tuleks vaktsineerida.

Kas tasuks olla valivam, mil endale kiirabi kutsuda, kuna erakorraline abi on ülekoormatud?

Koroonahaiged vajavad kiirabi peamiselt siis, kui tekib hapnikupuudus või nii suur nõrkus, kus inimene iseseisvalt enam hakkama ei saa.

Kui koroona on peres lokkamas ja peres on ka riskigruppi kuulujaid nt varasema südamepuudulikkusega või kopsuhaigustega inimesi siis tasuks kaaluda pulssoksümeeteri kasutamist. See aparaat näitab, mis tasemel on veri küllastunud hapnikuga. Kui näitaja hakkab langema ja on madalam kui 93, siis tuleks helistada kiirabisse.

Vastab perearst Marje Oona:

Millal võtta ühendust perearstiga ja millal tuleks pigem ülekoormuse tõttu oodata?

Kui inimene soovib tulla vaktsineerima, siis tuleks võtta perearstikeskusega ühendust. Paljude perearstikeskuste puhul on vaktsineerimiseks võimalik broneerida aega ka digiregistratuuris.

Tavalise ravi puhul tuleks ühendust võtta siis, kui tervisemure nõuab kiiret sekkumist. Kui on aga kergem mure, millega ei ole nii kiire, siis ei ole ilmselt praegu parim aeg ühenduse võtmiseks.

Millal aru saada, kas tervisemure nõuab kiiret sekkumist ja mil võib oodata?

Plaanilised tervisekontrollid, tõendite pikendamised jms muredega tegelemine ei pruugi hetkel toimuda. Kindlasti toimuvad aga väikelaste tervisekontrollid ja laste vaktsineerimised.

Kui on äge haigus või kroonilise haiguse ägenemine, siis tasub ikka perearsti poole pöörduda. Oluline oleks, et inimesed ka liigselt ei kannataks, nt et ei oleks hirmu ägeda haigusega siiski perearstiga ühenduse võtmise ees. Vähemalt tasuks tugevama haiguse korral perearstiga nõu pidada, kuidas edasi toimida.

Mida aga teha, kui perearsti järjepidevalt kätte ei saa?

Tasuks ikkagi proovida edasi helistada. Võimalik on nõu saamiseks helistada ka perearsti nõuandeliinile 1220.

Millal võiks tavapärane olukord taastuda?

Seda ei oska prognoosida, kuna suur osa perearstikeskuste ülekoormust on just koroonahaigete tõttu.

Millised reeglid kehtivad perearsti vastuvõtule minnes?

Nakkusohtlikke haigeid võtame vastu kindlatel aegadel ja teistest eraldi. Paneme inimeste südamele, et haigussümptomitest antaks perearstile enne visiiti teada ning niisama kohale ei tuldaks see on teistele ohtlik.