Otoniel juhtis Colombia suurimat kuritegelikku jõuku ja on olnud USA narkootikumide vastase võitluse agentuuri DEA tagaotsitumate kurjategijate nimekirjas aastaid. USA oli tema eest välja pannud viie miljoni dollari suuruse pearaha, vahendab BBC News.

USA võinud süüdistavad Otonieli vähemalt 73 tonni kokaiini vedamises USA-sse aastatel 2003-2014.

Colombia kaitseminister Diego Molano ütles ajalehele El Tiempo, et järgmine samm on rahuldada USA väljaandmistaotlus.

Otoniel viidi sõjaväebaasi Colombia pealinna Bogotá lähedal, teatas ajaleht El Nuevo Siglo.

Colombia president Iván Duque võidurõõmutses Otonieli tabamise üle videopöördumises televisioonis.

„See on suurim löök narkokaubanduse vastu meie riigis sel sajandil,” ütles Duque. „See löök on võrreldav ainult Pablo Escobari langusega 1990. aastatel.”

Otoniel võeti kinni tema maapiirkonnas asuvas peidupaigas Colombia loodeosa Antioquia departemangus Panama piiri lähistel. Operatsioonis osales 500 sõdurit ja 22 helikopterit. Üks politseinik sai surma.

Otoniel kasutas turvamajade võrgustikku maapiirkondades ja liikus pidevalt ringi. Ta ei kasutanud telefoni, vaid toetus suhtlemisel kulleritele.

Politsei on varem leidnud nendest turvamajadest spetsiaalseid ortopeedilisi madratseid, sest Otoniel kannatas diski herniatsiooni all.

Politseiülem Jorge Vargase sõnul kartis Otoniel kinnivõtmist ega lähenenud kunagi asustatud piirkondadele.

El Tiempo teatel õnnestus võimudel Otonieli asukoht kindlaks teha kaks nädalat tagasi. Vargase sõnul jälgisid Otonieli liikumist üle 50 signaalluureeksperdi satelliidipilte kasutades. Osalesid USA ja Suurbritannia agentuurid.

Duque ütles, et tegemist oli Colombia ajaloo suurima džunglisse tungimise operatsiooniga.

1970. aastatel Antioquias sündinud Otoniel liikus mitmete gerilja- ja paramilitaarsete organisatsioonide vahel. Ta on kuulunud marksistlik-leninistlikesse Colombia Revolutsioonilistesse Relvajõududesse (FARC) aga ka paremäärmuslikesse Colombia Ühendatud Kaitsevägedesse (AUC), mis tegelesid ka narkokaubandusega.

Kui AUC 2005. aastal laiali läks, hakkas Otoniel töötama narkoparun Daniel Rendón Herrera ehk don Mario heaks. Viimane juhtis jõuku nimega Urabeños, mis sai hiljem tuntuks Lahe Klannina (Clan del Golfo).

Otoniel asus organisatsiooni juhtima pärast seda, kui selle eelmine juht – tema vend – ligi kümme aastat tagasi vana-aastaõhtu politseireidi ajal surma sai.

Colombia julgeolekujõud hindasid seda jõuku riigi võimsaimaks kuritegelikuks organisatsiooniks. See tegutseb paljudes Colombia piirkondades ja omab ulatuslikke rahvusvahelisi sidemeid ning tegeleb narko- ja inimkaubanduse, ebaseadusliku kullakaevandamise ja väljapressimisega.

Arvatakse, et organisatsioonil on umbes 1800 relvastatud liiget, keda värvatakse peamiselt paremäärmuslikest paramilitaarsetest organisatsioonidest. Liikmeid on vahistatud Argentinas, Brasiilias, Hondurases, Peruus ja Hispaanias.

Jõuk kontrollib narkootikumide Colombiast USA-sse toimetamise koridore, aga kaubateed ulatuvad Venemaani välja.

Colombia valitsus usub, et on suutnud jõugu liikmete arvu viimasel ajal oluliselt vähendada ja on sundinud juhtivaid liikmeid end kõrvalistes piirkondades džunglis varjama.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid