Uusbergi sõnul on valitsuse ja teadusnõukoja poolt tuleva kommunikatsiooni parandamiseks ruumi, aga näiteks laupäeval vabaduse väljakul vaktsineerimise ja koroonapiirangute vastu meelt avaldanud inimeste ümber veenmiseks võib olla juba hilja, sest nende usaldus riigi ja meedia vastu on madal või lausa olematu.

"Tõenäoliselt jah, suure osa täna sinna kogunenud inimeste meelsuse muutmine ei ole eesmärk. Pigem on eesmärk muuta nende inimeste meelsust, kes on täna kogunenud inimeste ümberkaudsed ja ennekõike riskirühmad. Ja seal kõige tõhusam meede on individuaalne lähenemine perearsti poolt," rääkis Uusberg.

Uusbergi sõnul ei tohiks vaktsineerimata inimesi liigselt süüdistada ja ka vaktsineeritud peavad panustama kriisi lahendamisse.

Uusberg rääkis, et esmaspäeval kehtima hakkavatel piirangutel (esmaspäevast alates saavad avalikesse kohtadesse vaid vaktsineeritud inimesed - toim.) on mõistlik mõte sees, aga see, kuidas neid ühiskonnas tajutakse sisaldab ülekohut.

"See mõistlik mõte on seotud sellega, et vaktsineerimata inimene on ise suuremas riskis. Ja kuna viiruse levik on ühiskonnas väga kõrge, siis sellised kohad, kus inimesed saavad kokku, kinnistes ruumides, on ohtlikud. Ja seepärast on üks viis nakatumisi vältida piirata vaktsineerimata inimeste võimalust sellisesse riskiolukorda minna," rääkis Uusberg.

"Aga samas ma mõistan hästi ka seda, et sellest, kuidas see meede välja öeldud sai ja ka üldine foon, kuhu ta ühiskonnas paigutub, on võimalik välja lugeda, et justkui vaktsineerimata inimesed oleksid ainsad, kes peaksid selle praeguse raske olukorra ära lahendama," lausus ta.