VIDEO | Tartu ülikooli kliinikumi juht: koroonaosakondadesse teistelt aladelt tulnud arstid muretsevad oma tegelike patsientide pärast

Tartu ülikooli kliinikumi juht rääkis haiglas valitsevat meeleolu kirjeldades, et ajutiselt nakkusosakondadesse mujalt appi tulnud arstid kibelevad enda patsientide juurde tagasi, kelle ravimine vahepeal edasi on lükkunud.

President Alar Karis tegi täna avalduse, kus ta kutsus inimesi üles toetama meditsiinitöötajaid, kes haiglates koroonakriisist tingitud koormuse all ägavad. "Ühe COVID-i haige raviks kulub kaks korda rohkem personali kui tavaraviks ning COVID-i järelravi on kauakestev," selgitas ta meditsiinikriisi tagamaid.

Tartu ülikooli kliinikumi juht Priit Perens tõdes Delfile, et arstid ja õed on tülpinud ning kurvad. "Kui me sulgeme oma osakondi selleks et ravida covid-haigeid, see käib läbi mentaalse valu. Kõik osakonnad, kes jätavad plaanilise ravi ära, need arstid ja õed ju muretsevad oma tegelike patsientide pärast - mis nendest saab, millal neid saab ravida," kirjeldas Perens.

"Olukord on, ma julgeks öelda, dramaatiline," ütles Perens. "Edasi lükatud plaaniline ravi või muutuda väga kiiresti erakorraliseks."

Kuigi haiglate võimekuse piiridest rääkides rõhutatakse haiglakohtade ja hingamismasinate arve, tõdes Perens, et kriisi põhjustab ikkagi ennekõike inimeste puudus. Kui tavaolukorras oli kliinikumis 11 spetsiaalse personaliga mehitatud nakkusosakonna voodikohta, siis praeguseks tuleb kliinikumil leida töötajaid 70-80 sellise koha mehitamiseks.

PERH-ile tulevad appi ajateenijad

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu rääkis Delfile ka väikestest võitudest muidu kaotuste jadana näivas kriisis. "Uuel nädalal tulevad meile jälle tööle ajateenijad, parameedikud, ja see on suur rõõmusõnum meie hooldajatele-õdedele, et tugevad noored mehed aitavad meid COVID-i patsientidega," rääkis Peedu. "See kindlasti leevendab natuke seda ülekoormust."

Samas tõdes Peedu, et uusi inimesi pole kerge tööle leida - seda eriti nüüd, kolmanda laine ajal. "Esimese ja teise laine puhul oli ühiskond suletum, siis meil õnnestus teistest sektoritest saada töötajaid. Olukorras, kus praegu on ühiskond aga tegelikult väga avatud, on meil seda keerulisem teha," nentis ta.