Tänavuste valimiste üks põhimotiive Tallinnas tundub olevat Lasnamäe-vaenulikkus. Kuidas muudmoodi seletada, et opositsiooni parteide esindajad üksteise järel räägivad mingist Lasnamäe eelistamisest linna rahavahendite suunamisel linnaosadesse. Eesrindlikud võlurid on siin muidugi Eesti 200 kandidaadid, kes korraga lubavad Lasnamäele eraldatavate vahendite mahtu (ligi 7 miljonit eurot aastas) vähendada ning samas ka suurendada 79 miljonini. Selline pikk plaan!

Valitsemise kogemuseta poliitikutele võiks seda andeks anda: ikkagi uued inimesed uute mõtetega. Kuid on mõneti kahju, kui Tallinna linnavolikogus pikalt töötanud Riina Solman ei viitsi linna eelarvet lahti teha ja viidatud numbreid kontrollida.

Linna investeeringute maht ühe Lasnamäe elaniku kohta 2020. aastal oli 154 eurot ning sellest allapoole jäi üksnes Nõmme 96 euroga elaniku kohta. Aastad pole vennad ning 2021. aastal linn eraldas Lasnamäele investeeringuteks ligi 30 miljonit eurot, ehk umbes 255 eurot elaniku kohta (näiteks Mustamäel on vastav näitaja 243 ning Haaberstis 344 eurot elaniku kohta).

Solman üritab väita, justkui Keskerakond ja linnapea Kõlvart teeks enda valijatele kingituse, investeerides rohkem just Lasnamäele. Esiteks numbrid räägivad vastupidist juttu ning teiseks Keskerakond on traditsiooniliselt teinud hea tulemuse ka mitmes teises Tallinna linnaosas. Näiteks Põhja-Tallinnas, kus on samuti arvestatav venekeelsete elanike osakaal, 2021. aasta investeeringud on kõigest 178 eurot elaniku kohta. Nii et taaskord, kolleegid Isamaast, ärme palun võimenda Eesti 200 valesid!

Bussiga keskaega

Kuid Solman ei peatu ning üritab tõestada, et Lasnamäe on eelisseisus, kuna tema Kristiines elav tuttav saab hommikuti pooltühja bussiga mugavalt Lasnamäele sõita (ärge küsige, mul endalgi on raskusi sellest argumendist arusaamisega!). Transpordikorraldus Tallinnas on tõesti üks võrdlemisi keeruline valdkond.

Kui transpordivaldkonna põhitõed jäävad aga kandidaadi jaoks keeruliseks, võib-olla polegi mõtet sel teemal arutellu astuda ning võib jätkuvalt keskenduda sellele, mis nime Eesti inimesed võivad ja ei või enda lastele panna. (Just see algatus ainsana meenub rahvastikuminister Riina Solmani ajast.)

Kuid isegi amatöör võiks aru saada, et tühjad bussid saavad Lasnamäele väljuda tipptunnil siis, kui nad varem tõid puupüsti täis rahvast Kesklinna. Tean, millest räägin - olen ise aastaid vana hea bussiga nr 60 hommikusel tipptunnil Lasnamäelt kooli ja ülikooli sõitnud. Rohkem busse käib seal, kus elab ja liigub rohkem inimesi ning hommikune suund Lasnamäelt (ja ka teistest linnaosadest) Kesklinna ongi üks selline.

Kas see on tingimata õige? Julgen väita, et mitte päris, ning rohkem töökohti või võimalusi kvaliteetseks ajaveetmiseks võiks olla ka nn mägedel. Just selline linnaareng ongi tasakaalukas. Kuid kuna transpordiga seotud kitsaskohad ei tekkinud üleöö, ei saa neid päevapealt ka ära parandada õhutrammide või muude ulmeliste projektidega. See-eest, Keskerakonna pakutud metroobuss on konkreetne ja teostatav, keskkonnasõbralik ja Tallinna arenguvajadustele vastav transpordiliik. 21. sajandil peabki transport just selline olema, sest inimesed liiguvad rohkem ja kiiremini, kui näiteks Keskajal.

Muide, keskaegne Tallinn sai eestlaste ja teiste rahvuste esindajate kätega rajatud peamiselt just Lasnamäe paemurdudest pärit ehitusmaterjale kasutades. Kunagine keskaegne paekivist rajatud linn, tänane Eesti Vabariigi pealinn, vajab kvaliteetset ja tarka juhtimist, kus kõik poliitilised jõud pakuvad päris lahendusi, mis arvestavad kõikide osapoolte vajadustega. Väärinfo levitamine ja puudulik arusaamine oluliste valdkondade põhitõdedest kindlasti ei käi tänapäeva linnajuhtimisega kokku. Ei tea, ehk Keskajal kõlbaks küll.