Kolmapäevane õhtupoolik, kellaseier tiksunud kuskile poole üheksa kanti. President Alar Karis oli selleks hetkeks nii-umbes kümme minutit veetnud Tallinna lennujaama VIP-lounge'is.

Kes olid juba tuttavad, tõttasid talle uksele vastu. Kes mitte, ootasid õiget momenti tutvumiseks. Kolmandast lainest hoolimata oli võimalik riigipeaga kätt suruda. Tore.

Ruumi täitis enne teda ja edaspidigi pidev sumin. Kommunikatsiooninõuniku Indrek Treufeldtiga käidi üle välisvisiidi agendapunktid. Välisnõunik Celia Kuningas-Saagpakk kordas pidevalt Eesti riigi seisukohti tundlike rahvusvaheliste teemade suhtes. Käsundusohvitser Tanel Tarlap tegi jooksvalt kindlaks, et kõik kulgeks plaanitult, serveerides vahepeal ühtlasi Karisele ka mullivett.

Presidendi meeskond on värske. Treufeldt tunnistas ühel hetkel, et kõik ongi uus. Mõistagi. Karise tiim sai põhimõtteliseks tervikuks alles sel nädalal. On palju, millega kohaneda. Ja seda käigupealt.

Hetk enne lennule suundumist sai president visata pilgu peale kingitusele, mille AirBaltic värskele riigipeale esimese välisvisiidi puhul tegi nimelt võõpas lennufirma ühe oma õhusõiduki meie kodumaisesse trikoloori. Lennufirma esindaja tegi riigipeale eelnevalt lounge'is selgeks, et sellise üllatuskingituse valmistamisse panustati terve ööpäev.

President märkis tagantjärele, et oli mõistagi üllatunud. "Seda ei tehtud nüüd mulle," jäi ta Delfiga sinimustvalget lennukit arutades tagasihoidlikuks. "Arvan, et see on ikkagi Eesti rahvale tore kingitus, kui AirBaltic sõidab Eesti lipu värvides. Minupärast ta võikski [niiviisi] sõitma jääda."

Üleüldises plaanis pidas Karis töövisiidile säärast algust üheks tabavalt sobivaks koosluseks. “Selline kompromiss on ideaalne,” märkis Karis hiljem sellest rääkides. “Ühelt poolt viitab Balti koostööle, teiselt poolt sõitsime Eesti lipuvärvidega.”

Kõikehõlmav pilk, mida käsundusohvitser Tanel Tarlap on harjunud presidenti ümbritsevale heitma juba Kersti Kaljulaidi ajast, märkas lennukis ka teda jälitavat Delfi fotosilma.

Tarlap on mees, kellele usaldatakse lisaks paljule muule ka näiteks sirget kätt ja loodiväärset pilku nõudev roll rinnanõela külgetorkamise kohus. Tundus, et ta oli kohati kui liim, mis hoidis logistiliselt kõike koos. Check-in, autode täituvus, info liikuvus, riigipea portfelli valvamine, presidendile avatud korgiga mineraalvee kättetoimetamine loend võib venida pikaks. Või siis jäi tema siblimine teiste seas lihtsalt rohkem silma, kuna kannab ametis sedavõrd silmatorkavat mundrit?

Kuigi kolmapäeva õhtupoolik edenes sujuvalt kui läbi toasooja või vajuv nuga, siis neljapäevane hommik meenutas tunnetuslikult rohkem plastkahvliga nätskevõitu lihaga tegelemist.

Kella seitsme-kaheksa vahel sai president Karis kõne oma lõunanaabrist ametivennalt Egils Levitsilt, kes ei soovinud talle sugugi mitte hommikutervitusi edasi anda, vaid edastada hoopis teadaannet, mille kohaselt tuli koroonapositiivse kiirtesti andnud presidendil kohtumine kolleegiga tulevikku lükata.

Kuigi lõpuks ajas Levitsi koroonanakkus terve päeva lörri, ei pannud Karis (vähemasti nähtavalt) asja kordagi suure kella külge. "Eks pandeemia on jätnud paratamatult sellele visiidile jälje," nentis ta tagantjärele.

Presidendi ootamatu külastus Seimi kulges hoone akende taga skandeeriva rahvamassi sumina saatel käimas oli meeleavaldus, kus protestiti vaktsineerimata inimestele suunatud piirangute kehtestamise vastu.

Karis andis hiljem Delfile mõtteid jagades mõista, et Eesti saab Läti hetkeolukorra pealt üht-teist kõrva taha panna. "Siin üritatakse piirangutega tagantjärele inimesi vaktsineerima mõjutada, aga arvan, et sellega on natuke hiljaks jäädud ja ma arvan, et see ei tööta. Aga eks aeg näitab," sõnas riigipea.

Järgmine paksem osa päevakavast hõlmas aadressi nimega "Skolas iela 13". Eesti Vabariigi saatkonda kogunesid peale muude asjapulkade muide ka kaks Läti meediaväljaannet president pakkus kohalikule ajakirjandusele täitsa arvestatavat huvi.

Mahukate intervjuude ajal tuli presidendi kaaskonnal aktiveeruda aga teises suunas ning sedapuhku uut tulekahjut lämmatama hakata: laekus teadmine, et Soome president Sauli Niinistö ütleb samuti kohtumise üles. Tuli välja, et põhjuseks oli eilne ühine hommikusöök Läti presidendi Egils Levitsi enesega. Viimase koroonadiagnoos pani ettevaatlikud soomlased täiskäigul koroonaohutusprotseduure jälgima. Samm number üks: Niinistö isolatsiooni. Samm number kaks: Niinistö kiiresti PCR-testile.

Yksi-kaksi-kolme, tehtud.

Presidendi tiim organiseeris reisi ümber sõrmenipsuga. Läti autobusside ekipaaž pidi vedama delegatsiooni Iklasse, sealt edasi aga pidavat kamp liikuma Tallinna juba kodumaistes pimendatud klaasidega sõidukites.

Päeva keskpaigas vestis Karis taaskord Läti presidendiga juttu. Mõneminutiline arutelu puudutas suuresti Levitsi enesetunnet.

"Leppisime kokku, et kordame seda [visiiti] mitte siin, vaid Eestis," kirjeldas Karis tulevikuplaane. "Pakkusin, et see koht võiks Tartus olla. Ta pole seal käinud. Lisaks on ta akadeemilise taustaga inimene ja ülikooli külastamine võiks pakkuda talle huvi."

Aidaa!

Presidendi delegatsioon pakkis luhtaläinud visiidi tagajärjel pillid kiiremini kotti, kui oleks algselt eeldanud. Saatkond söötis külalistel kõhu täis (peamiselt uhkete võileivakombinatsioonide ja lätipäraste saiakestega), misjärel pani ekipaaž kiiruga tagasi Kadrioru poole ajama.

Kahte kasti tegemata jäänud linnuke (Läti president = 0; Soome president = 0) voolis Karise ametiaja esimesest välisvisiidist anekdoodilaadse juhtumi, mis kukkus lausa nii kentsakalt välja, et väärib omaette käsitlust Baltimaade diplomaatia lähiajalooteostes.

Ent kui välisrindel läks nihu, siis kodumaal seevastu vähe toredamalt. Lühike peatus Halingas, mis kupatas sealse restorani mõneks minutiks ülikondadesse rõivastatud meestega üle, andis võimaluse kontrollida Eesti ettevõtete pandeemiameetmete täitmise tulemuslikkust ja seda edukalt. Pidi ju presidentki oma COVID-tõendi sealsele teenindajale ette laduma.

Mõningaid teisigi fotokatkeid viltuvedanud visiidist: