Üleeile Vikerraadiole antud usutluses rääkis Kallas, et maskikohustuse täitmise osas lähevad asjad karmimaks, vahendab ERR. Ta sõnas, et rääkis sel teemal PPA peadirektoriga. "Kui meil on reeglid ja neist kinni ei peeta, siis saad ühe hoiatuse, siis teise ja siis saad karistada. Muul moel inimesed seda kuulda ei võta. /.../ Empaatiline lähenemine ei tööta. Kokkulepe (PPA peadirektori Elmar Vaheriga toim) oli see, et me tugevdame järelevalvet. Ja sellega läheme edasi," ütles Kallas.

Delfi palus kommentaari siseminister Kristian Jaanilt (Keskerakond). "Viiruse alistamine sõltub siiski vaktsineeritute arvu kasvust," märkis ta. "Tänasel päeval on Eestis piisavalt vaktsiine ja vaktsineerida saab ilma eelregistreerimiseta. Ka teiste riikide kogemusest näeme, et vaktsineerimine on kontrollimeetmetest igal juhul tõhusaim viis viiruse allutamiseks. Seega ei saa olla küsimus kontrollide mahu suurendamises, vaid siiski vaktsineeritute arvu kasvus."

Ta sõnas, et politsei kontrollide eesmärgiks ettevõtetes on eelkõige ausa konkurentsi tagamine. Ta lisas, et alates 16. augustist on kontrollidesse panustatud üle 20 000 töötunni. "Kontrollitud on ligi 15 000 avalikku ruumi, sealhulgas ühissõidukeid, poode, meelelahutuskohti, kirikuid ja avalikke üritusi. Politsei on vestelnud rohkem kui 15 000 inimesega ja jaganud üle 10 000 maski."

Mainitud Vikerraadio intervjuus rääkis Kallas sedagi, et toetab vaktsineerimata inimeste täiendavat piiramist, näiteks plaanilise ravi koomale tõmbamise korral just vaktsineerimata inimeste operatsioonijärjekorras tahapoole liigutamist. Tanel Kiik (Keskerakond) andis juba teada, et seda ideed tema ei toeta.

Eile võttis Kallas uuesti sõna sotsiaalmeedias ja nüüd oli temagi sõnum pehmem. "Haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on mulle tutvustatud erinevaid ettepanekuid. Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu. Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi."