„Inimsusevastaseid kuritegusid tuleb meeles hoida ja nendest rääkida just selleks, et tulevased põlved teaksid neist hoiduda. Eesti inimesed on samuti kannatanud totalitaarsete režiimide kuritegude tõttu ning seetõttu mõistame hästi holokaustiohvreid. Iga ajalooõppetunni mõtestamine on oluline ning nagu öeldakse: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta,“ ütles peaminister foorumil. „Sageli on aga kellegi isiklik kogemus või lugu see, mis mõjutab enim – nii pöörame sellest rääkimisele Eestis üha tähelepanu avalikus ruumis, näitusesaalides, muuseumides ja klassiruumides.“

Kallas tutvustas foorumil valitsuse kevadel heaks kiidetud ja Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühendusega (IHRA) antisemitismi määratlusest lähtuvaid antisemitismivastaseid meetmeid, milleks muu hulgas on juutide ja nende organisatsioonide turvalisuse tugevdamine, õppematerjalide väljatöötamine, haridusprogrammide koostamine, koostöö arendamine erinevate osapooltega ning holokaustiga seotud hukkamispaikade ja vangilaagrite märgistamine ja austamine.

Foorumil osalevad maailma riigi- ja valitsusjuhid, erasektori ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kes arutavad, kuidas võidelda antisemitismi ja teiste rassismivormide vastu nii füüsilises kui ka virtuaalses maailmas ning kuidas toetada holokausti mäletamist läbi haridussüsteemi selleks, et vältida selle kordumist.

Algselt aasta tagasi toimuma pidanud konverentsiga märgitakse 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest ja Teise maailmasõja lõpust.