Sügisel on inimestel kibe tööaeg, vaja liikuda kodust tööle või ka erinevate linnade vahel. Aga just sellel ajal on Eesti kõige tähtsam rongijaam – Balti jaam – nädalate kaupa Tartu, Narva või Viljandi suuna rongidele suisa kinni või ainult osaliselt lahti. Rongiplaanid muutuvad ja reisijatel tuleb kogu aeg hoolega vaadata, kust maalt rong enam edasi ei vii ja kasutada asendusbusse. Miks kõik rongid Balti jaama ei saa ja millal see olukord lõppeb? Delfi „Erisaate“ stuudios käis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin, kes rääkis nii suurest Balti jaama remondist kui ka järgmiste aastate suurtest raudtee ehitustest. Saatejuht on Raimo Poom.

Rongiga Tallinna tööle sõitmine või sealt Tartu, Narva või Viljandi poole saamine on oktoobris olnud reisijatele paras ettevõtmine. Kogu aeg tuleb tähelepanelikult jälgida sõiduplaane, et teada, milline rong läheb Balti jaamani, milline on asendatud bussiga ja kust kohast. Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin seletas, miks on riigi kõige tähtsama raudtee sõlmjaama töö nii pikalt häiritud.

„Seal on käimas mahukad ümberehitustööd, mis hõlmavad osaliselt Balti jaama ja toimuvad kuni Kitseküla peatuseni välja. Konkreetsemalt on seal mitu etappi, mis tuleb kokku sõlmida. Balti jaama ehitame kaks uut platvormi, kaks uut teed. Uuendame Kitseküla piirkonnas teede skeemi. Ja kõige tähtsam – tulevikus hakkab olema [Tartu ja Narva] suuna rongidel kaks rööpapaari. Kui varasemalt oli nii, et Balti jaama tulevad ja väljuvad rongid sõitsid mõõda ühte rööpapaari, siis tööde valmimisel on neid kaks. Suur osa töödest oli ka Paldiski maantee uue viadukti ehitamine, mis praegu on valmis ja raudtee on ka paigaldatud. Aga kuna tööde kompleks hõlmab lisaks raudteele veel kontaktvõrgu töid, liiklusjuhtimise töid, siis seetõttu on tööde periood keskmisest pikem,“ seletas ta katkestusi, mis praegu kestavad vähemasti oktoobri lõpuni välja.

Kui lugeda reisirongiliiklust korraldava Elroni teateid, siis neist jääb mulje, et nii pika katkestusega Balti jaama kasutamisel ei arvestatud, loodeti, et tööd valmivad varem. Kas midagi on ehituses venima jäänud?

Vjatkin kinnitas, et töödega ollakse absoluutselt graafikus. „Venimist ei ole. Tööd tõesti algasid kevadel uue viadukti ehitamisega, kuid suured katkestused jäid tõesti sügisesse perioodi. Teadupärast talvel ei toimu midagi ja seepärast on täna forsseeritud kogu tööjõud, et saaksime novembri lõpuks kõik tööd valmis ja raudtee avatud,“ märkis ta.

Reisirongide sõiduplaanide kohta seletas ta, et koos Elroniga on püütud teha nii, et segadust oleks kõige vähem. „Mis puudutab liiklusgraafikuid, siis tuleb tunnistada, et on toimunud väikeseid muudatusi ja mööndusi. Seda selleks, et muudatusi oleks võimalikult vähe graafikus, ei otsustanud me vahepealset liiklusgraafikut teha, kus oleksid mingid rongid Balti jaama jõudnud ja mingid mitte. Seepärast jätkati ühte rütmi, et segadust vähem oleks,“ lausus Vjatkin.

Kas aga Balti jaama kasutust segavad tööd saavad oktoobriga ümber või võivad ka rongide liikluse katkestused kauemgi kehtida, seda veel Vjatkin öelda ei saanud. „Tööd kestavad novembri lõpuni. Ma täna ei oska öelda, kuidas järgmised liiklusgraafikud kokku lepime.“

Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht seletas, et praegu rongiliiklust segavad remonditööd Balti jaamas on vajalikud selleks, et Elron saaks vastavalt reisijate nõudlusele lisada tulevikus sõiduplaani uusi väljumisi. Praegune Balti jaam oli selles osas tema sõnul pudelikaelaks.

„[Praeguse ehituse] tulemusel suureneb Balti jaama läbilaskevõime. Ehk siis Elron saab tipptundidel ja muul ajal panna tööle uusi väljumisi, panna uusi aegu graafikusse. Teatavasti on Balti jaam sõlmjaam, kuhu koonduvad kokku kõikide suundade rongid. Ilmselgelt on ta täna pudelikael. Mida rohkem on seal võimalusi teede peal n-ö manööverdada, seda rohkem saab väljumisi tihedamat teha. Elron on meile juba ammu teada andnud, et tahaksid oma sõiduplaani tihendada. Balti jaama laiendamise, teise peatee lisamisega jaama opereerimine laieneb ning lihtsustab,“ märkis ta.

Lisaks rääkis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht saates veel eelseisvate aastate töödest raudteel, mida on terve hulk planeeritud. Riigiettevõte jätkab näiteks Haapsalu raudtee ehitamisega ja projekteerimisega. Riigiga sai kokkulepe, et projekteerime Haapsalu raudtee lõpuni valmis, sealt saame teada mahud ja hinnad ning selle pealt on hea minna edasi rahastuse küsimusteni. Täna on käimas projekteerimine Haapsalu linna piirini ja projekteerimine peaks olema valmis järgmise aasta esimeses pooles.“

Järgmise reaalse ehituslõiguna liigutakse raudteega Ristini. Vjatkin seletab ka, mille poolest Haapsalu raudtee projekt ja kava on Eestis esimene. „Haapsalu raudtee projekteerimine ja ehitamine on meil üsna revolutsioonilise ja märgilise tähendusega. Seal kasutame projekteerimisel ja ehitamisel esmakordselt kiirust 160 km/h. See annab loomulikult suurt efekti eelkõige ekspressrongidele, mis minu teadmisel on mõeldud Haapsalust väljuma ja järgmiseks peatuma juba Keilas. See annab suurt konkurentsi maanteetranspordile.

Lisaks rääkis ta, kuidas kulgevad ettevalmistused raudtee suuremahuliseks elektrifitseerimiseks, kus juba 2024. aasta lõpuks peaksid Elroni tellitud uued reisirongid elektri jõul Tartusse sõitma. Juttu oli ka kohalikel valimistel Tallinnas mitme erakonna platvormides välja käidud mõttest teha pealinna linnasisene rongiliin, mis kulgeks Koplist Lasnamäele. Kas ja kuidas see raudteelaste vaates võimalik oleks?