Kaja Kallas: politsei peab agaramalt maske ja passe kontrollima, vaktsineerimata isikuid ootavad uued piirangud
(624)
Koroonaviiruse levik kasvab kiiresti iga nädalaga. Jagan teiega, millise olukorra ees oleme ning milliste võimalike lahendustega valitsuses silmitsi seisame.
Selle nädala alguse seisuga:
positiivse testitulemuse on nädalas keskmiselt saanud 999,6 inimest päevas. Seitsme päeva keskmine nakatunute arv 1000 tähendab punast ehk kõige kõrgemat riskitaset.
Sümptomaatilise koroonaviiruse tõttu viibib haiglaravil 252 inimest, kokku on haiglas 316 koroonaviirusega nakatunut.
Haiglajuhid on kinnitanud, et intensiivraviosakondades on pea eranditult vaktsineerimata patsiendid. Haiglakohtade täitumise tõttu peavad haiglad üha enam piirama plaanilist ravi, et tagada vabu intensiivravikohti ning olema valmis ka kõige raskematele haigetele abi pakkumiseks.
Nakatumiskordaja R on praegu 1,2. See tähendab, et oktoobri lõpus on meil kahjuks oodata 1800 ja 1900 nakatunuga päevi; haiglates saab siis aga prognoosi kohaselt olema juba 450 eestimaalast. Kui olukord veelgi halveneb, on haiglad sunnitud täiendavalt ravi piirama – näiteks kui ortopeediaosakond on tehtud pooleldi COVID-osakonnaks ja voodikohti on tavapärasest vähem, kuid tuleb inimene, kes vajab puusaoperatsiooni, siis ei pruugi saada seda teha, sest voodikohad ja meditsiinitöötajad on juba suunatud COVID-patsiente ravima.
Arve on veel palju, aga kõige olulisem on teada järgmist. Vähemalt ühe kaitsva doosiga on vaktsineeritud ligi 70% Eestimaa täisealistest elanikest (täpsemalt 67,71% täiskasvanutest ja kokku üle 767 000 Eesti inimese), neist enamik on täielikult vaktsineeritud. Kuid nendest Eesti inimestest, kes jõuavad raske COVIDiga haiglasse, on üle 70% vaktsineerimata, ja nendest, kes sel sügisel koroonaviirusesse nakatununa surid, on esialgsetel andmetel vähemalt üle 80% olnud vaktsineerimata.
Nakkuse leviku piiramiseks ning iseenda ja oma lähedaste tervise kaitseks on kõige kindlam ja ohutum lahendus vaktsineerimine. Valitsusega arutame võimalusi, kuidas elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritust tõsta. Tänuväärsed on erinevad positiivse motiveerimise lahendused – näiteks toetame neid hooldekodusid, kus hooldajate ja patsientide seas on saavutatud 90-protsendiline vaktsineeritus.
Peame veel kaaluma kõike – ka näiteks riskirühma esindajate motivatsiooni tõstmist rahalise boonuse või mõne muu hüve näol. Pandeemial on olnud meie tervishoiule väga suur rahaline mõju: tänavu kaheksa kuuga on COVID-19 haiglaravile kulunud 32,9 miljonit eurot, sellest 31,9 miljonit vaktsineerimata inimestele. Seega tuleb rahaliste boonuste jagamist vaadelda ka laiemas kontekstis.
Selleks, et piirata nakkuse levikut, säästa vaktsineerimata inimesi ja sellega kaitsta haiglate ravivõimekust, peame kaaluma uute piirangute kehtestamist nendele inimestele, kes pole end veel vaktsineerinud. Kui üle 70 protsendi inimestest, kes COVIDisse raskelt haigestuvad, ja üle 80 protsendi inimestest, kes COVIDisse nakatununa surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame seisma selle eest, et vaktsineerimata inimesed haigust ei saaks – see on nende endi kaitseks ning ka kogu ühiskonna kaitseks, et meie meditsiinisüsteem kokku ei kukuks, lapsed saaksid koolis käia ning majandus toimida. Ka need arutelud on valitsusel algamas. Variante on ka siin erinevaid, näiteks et COVID-tõend kehtiks ainult vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, aga mitte enam testitulemuse põhjal.
Haiglate ülekoormamise vältimiseks ja plaanilise ravi lahti hoidmiseks on mulle tutvustatud erinevaid ettepanekuid. Näiteks ka selliseid, kus riik nõuaks vaktsineerimata inimestelt COVID-19 ravikulud tagasi või et vaktsineerimata inimesed liiguksid plaanilise ravijärjekorra lõppu. Rõhutan, et need näited on teoreetilised ning valitsus ei pea selliseid samme realistlikuks. Eesti ravisüsteem on solidaarne – igaühel on õigus saada ravi. Küll aga näitab olukorra tõsidust see, et sellised ideed üldse esile kerkivad. Iga COVID-19 haige inimese haiglakoht tuleb nende inimeste arvelt, kes on ammu oodanud näiteks mõnd vajalikku protseduuri.
Minu seisukohad on järgmised:
- Tahan, et meie ühiskonnaelu jääks avatuks. Tahan, et lapsed saaksid edasi koolis käia ning meie majandus ja kultuurielu toimiks. Ja pean väga oluliseks, et meie haiglad saaksid pakkuda nii korralist kui ka erakorralist abi kõigile, kes seda abi vajavad.
- Toetan, et politsei kontrolliks senisest tõhusamalt COVID-tõendite esitamise ja maskikandmise kohustusest kinnipidamist.
- Pean möödapääsmatuks, et kogu elanikkonna ning eriti riskirühmade vaktsineeritus kiiresti tõuseks ning selleks on vajalikud valitsuse tasandil uued ja mastaapsed meetmed.
- Vaktsineerimata ehk kõrge haiglasse sattumisse riskiga inimeste võimalusi tuleb ajutiselt täiendavalt piirata meelelahutuses ja vaba aja veetmisel.
Näeme teiste riikide kogemusest, et kontrollimeetmed ei ole igavesed ning kui vaktsineeritus kasvab ja haigus ühel hetkel taandub, saame nendest järk-järgult loobuda. Eesti praegune vaktsineerituse tase seda aga veel ei võimalda. Praegu peame keskenduma sellele, et kaitsta ülekoormuse eest meie haiglaid ja sellega ka meie inimesi.
Vaktsiine jagub kõigile soovijatele. Kui Sa veel pole seda teinud, palun mine esimesel võimalusel vaktsineerima. Sellega kaitsed ennast ja kõiki inimesi enda ümber – nii lähedasi kui ka neid, keda Sa ei tunne. Ja kui Sind on seni hoidnud tagasi mõni mure või hirm, palun:
- räägi sellest oma perearstiga,
- helista perearsti nõuandeliinile 1220,
- helista riigiinfo telefonile 1447
- või pöördu nõustamispunkti.
Koroonaviiruse levik on ulatuslik ja riskitase kõrge, seega on praegu oluline, et inimesed peaksid hoolikalt kinni kehtivatest kontrollimeetmetest: kontrollitud tegevustes saab osaleda vaid COVID-tõendiga ning nendes avalikes siseruumides (nagu poed või teeninduskohad), kus tõendit ei küsita, tuleb kanda maski.
