Our World in Data andmetel (kus on meie riigi puhul võetud omakorda arvesse Terviseameti statistikat) on Eestis süstitud 100 elaniku kohta 104,94 doosi koroonavaktsiini. Naaberriikidest jäävad meist maha Venemaa (64,88) ja Läti (91,27). Soome (140,35) ja Rootsi (137,45) edestavad meid aga üpris suure vahemaaga. Balti riikide eesrindlikuimaks esindajaks on selle graafiku kohaselt Leedu, kus on 100 elaniku kohta süstitud 121,93 doosi.

Kuidas läheb aga Euroopa Liidu riikidel, mis tegutsesid suuremalt jaolt vaktsiine hankides üheskoos?

Euroliidu edukaimaks riigiks saab pidada tolle graafiku alusel väikeriiki Maltat, kus on 100 inimese kohta õlavartesse süstitud 163,38 vaktsiinidoosi. Talle järgnevad Portugal (157,7) ja Hispaania (151,51). Viimased kolm kohta kuuluvad tolles nimistus Horvaatiale (85,43), Rumeeniale (56,27) ja Bulgaariale (37,61).

Kui EL-i skaalal paistab Eesti välja pigem nimistu alumisest osast, siis ülemaailmses kontekstis on pilt teine. Kui astuda samm lõunasse, siis Aafrika mandri statistikast selgub, et 100 elaniku kohta jagatud dooside arv jääb riigiti 0,15 ja 115,47 vahele. Kõige kehvemini läheb sealkandis teadaolevate andmete põhjal Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kõige edukamalt aga Marokos.

Aasia puhul paiknevad nii maailmajao kõrgeima kui ka madalaima tulemuse esindajad Lähis-Idas: 100 inimese kohta on jagatud 1,17 doosi Jeemenis, 204,97 aga Araabia Ühendemiraatides.

Okeaanias on teadaolevate andmete kohaselt madalaimal positsioonil Paapua Uus-Guinea, kus on vaatlusaluseks näitajaks 2,14. Kõrgeimal paikneb aga Uus-Meremaa, kus on 100 inimese kohta jagatud välja 121,43 vaktsiinidoosi.

Põhja-Ameerikas on kõige kehvem tulemus siiani Nicaragual (14,92), kõrgeim aga Kuubal (202,13). Lõuna-Ameerikas on jagatud dooside võtmes edutuim Venezuela (56,18), edukaim aga Uruguay (183,77).

Taustast

Augustikuus kutsusid nii ÜRO, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Maailma Tervisorganisatsioon ja Maailma Kaubandusorganisatsioon rahvusvahelist üldsust toetama üheskoos neid riike, kes on vaktsineerimistempoga maha jäänud. Üleskutsega ühes pandi paika ka soovituslik verstapost: nimelt märgiti, et 2021. aasta lõpuks võiks kõikides maailma riikides olla vähemalt 1 doosiga poogitud 40% elanikkonnast.

Eestis on tänaseks vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga 767 092, kahe doosiga aga 722 459 inimest. Vaktsineerimine on pooleli 44 633 isikul. Kõikide manustatud vaktsiinidooside arvuks on 1 392 591. Koguelanikest on COVID-19 vastu vaktsineeritud Eestis 57,72%. Täiskasvanute hõlmatus on 67,71%, vanemaealiste seas (60 ja vanemad) aga 73,24%.

Alates möödunud nädalast (mil Pfizer/BioNTechi vaktsiin sai tõhustusdoosidena kasutamiseks müügiloa) on Eestis hakatud laiapindsemalt manustama ka kolmandaid, viiruskaitset tõhustavaid doose. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis 12. oktoobril Delfile, et nii eakatele, täiskasvanud hooldekoduelanikele ja ka valitud tervishoiutöötajatele on tehtud kolmandaid doose 3000 jagu.

Eestis asutakse peagi suure tõenäosusega karmistama piiranguid ning seda nimelt neile, kes pole end koroonaviiruse vastu pookinud. Selline signaal jõudis avalikkuseni peaminister Kaja Kallaselt, kes märkis 13. oktoobril, et nakkuse leviku piiramiseks tuleb kaaluda uute piirangute kehtestamist vaktsineerimata inimestele.

"Kui üle 70 protsendi inimestest, kes COVIDisse raskelt haigestuvad, ja üle 80 protsendi inimestest, kes COVIDisse nakatununa surevad, on vaktsineerimata, siis tuleb keskenduda neile. Peame seisma selle eest, et vaktsineerimata inimesed haigust ei saaks – see on nende endi kaitseks ning ka kogu ühiskonna kaitseks, et meie meditsiinisüsteem kokku ei kukuks, lapsed saaksid koolis käia ning majandus toimida. Ka need arutelud on valitsusel algamas," märkis Kallas. "Variante on ka siin erinevaid, näiteks et COVID-tõend kehtiks ainult vaktsineeritutele ja läbipõdenutele, aga mitte enam testitulemuse põhjal."