"Tegu on ajutise hädaabinõuga, mis on eelkõige suunatud neile inimestele, kes ootavad teist vaktsiinidoosi," ütles Teadusnõukogu juht Irja Lutsar ning lisas, et siiski ei ole maailmas määratud ametlikku antikehade kontsentratsiooni taset, mis immuunkaitse tagaks.

Kui pikalt tõend kehtiks, on aga diskussiooni küsimus, ütles Lutsar. "Kokku tuleb leppida, milline on see antikehade arvu piir, millest alla langedes kaotab tõend ka kehtivuse," sõnas Lutsar.

Kindlasti saab aga tegu olema vaid siseriiklikult kehtiva tõendiga. Lutsari sõnul ei ole temale teadaolevalt säärast antikehade tõendit kasutusel üheski teises maailma riigis.

Täiendavalt teeb Teadusnõukogu ka ettepaneku Eestis selgemalt eristada vaktsineeritud inimesi ja mittevaktsineerituid. "Selgelt võiks olla näha, millised eelised on vaktsineerimisel. Seda muidugi lisaks ilmselgele - vaktsiin kaitseb raske haiguse, intensiivravisse sattumise ja enneaegse surma eest."

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik veel ühe tõendi väljatöötamist ja käibele võtmist ei poolda, seda enam, et rahvusvaheliselt see niikuinii ei kehtiks, kirjutab ERR.

"Me pole seda teed läinud, sest see tekitaks segadust rahvusvaheliselt. Me oleme ühiselt nii otsustanud, et Euroopa Liidu tasandil kehtib läbipõdemise järel saadav tõend kuus kuud. See lisakategooria saaks olla vaid riigisisene," põhjendas Kiik ERR-ile. "Läbipõdemisel see antikehade tase organismis võib olla väga erinev. Seetõttu on jätkuvalt soovitatav ühe süstiga end vaktsineerida, et saada kõrgem ja ühetaolisem kaitse ning 12 kuud kehtiv tõend."