Olukord Talibani juhitavas Afganistanis on äärmiselt raske - riik on tõsise humanitaarkatastroofi äärel. Iga teine Afganistani tsiviilelanik, kokku üle 18 miljoni inimese, vajab humanitaarabi. Hinnanguliselt miljon last elab alatoitumise piiril, riigis valitseb äärmuslik põud ja seetõttu üha suurem toidupuudus. Lisaks on inimesi ohustamas jätkuvad COVID-19 nakkuslained ja eelseisev karm talv.

Välisminister rõhutas vajadust EL riikide ühtseks tegutsemiseks eesmärgiga tagada Afganistanis inimõiguste, eelkõige naiste ja tütarlaste õiguste, kaitse ning hoida ära humanitaarkatastroof ja režiimi jätkuv vägivald elanikkonna vastu. „Oluline on anda humanitaarabi tsiviilelanikkonnale, tagada juurdepääs ja turvalisus abi osutajatele, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele," ütles välisminister.

Eesti kaardistab hetkel täiendavaid kahepoolsete arengukoostöö projektide jätkamise võimalusi Afganistani naaberriikides Afganistani pagulaste abistamiseks. Kahepoolsed arengukoostöö projektid on tänaseks peatatud. Ühe abistamisvõimalusena näeb Eesti humanitaarabi andmist rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide vahendusel ning on vastanud Rahvusvahelisele Punase Risti Komitee (International Committee of the Red Cross, ICRC) abipalvele, eraldades 2021. aastal 50 000 eurot Afganistani inimeste toetuseks. Eelnevatel aastatel on Eesti toetanud ÜRO Humanitaarabi koordineerimisameti (UN Office for theCoordination of Humanitarian Affairs, OCHA) tegevust Afganistanis.

Tänast EL arengukoostöö ministrite kohtumist juhtis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Arenguministri rolli täidab Eestis välisminister.