Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu selgitab Delfile, et Põhja meditsiinistaap on leppinud kokku piirkonna haiglate eskalatsiooniplaani ja selle sammud. "Kokkuvõtvalt tuleb öelda, et iga voodikoha tegemine COVID-patsientidele tähendab alati ka mingis osas plaanilise ravi piiramist," nendib ta.

Regionaalhaigla vastutab praegu Põhja regioonis esmajärgus kõrgeima astme intensiivravi eest COVID-patsientidele. "See on ka meie pudelikaelaks, sest kui peaksime laiendama COVID-intensiivravi veel ühe intensiivraviosakonna võrra - praeguste üleriigiliste COVID-näitajate valguses on see üpris tõenäoline - siis praeguses mahus plaaniliste operatsioonide tegemine poleks enam võimalik," ütleb Peedu.

"Seda selgel põhjusel - osa plaanilise operatsiooni patsiente vajavad pärast operatsiooni intensiivravi. Patsiendiohutuse ja ravikvaliteedi tõttu ei saa me seda standardit ka langetada."

Tartu ülikooli kliinikumi juhatus leidis täna, et vaja on uusi samme. "Selleks, et tagada jätkuvalt intensiivravi ka teistele, mitte-COVIDi patsientidele, on vajalik piirata plaanilist kirurgilist ravitööd," selgitas kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf.

Kliinikumi ravijuhi doktor Andres Kotsari sõnul on esimeseks sammuks redutseerida kuue operatsioonitoa tegevust juba alanud nädalal. "Plaanilise kirurgia piiramine annab võimaluse tagada vabu intensiivravi voodikohti ning olla haiglal valmis ka kõige kõrgemat ravietappi vajavateks erakorralistest hospitaliseerimisteks. Ühtlasi vabaneb operatsioonitubade tegevuse piiramise tulemusel personaliressurssi täiendava intensiivravi osakonna avamiseks," rääkis Kotsar.

Hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 217 inimest, vahendas terviseamet. Kokku on haiglas 273 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 185 ehk 67,8 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 88 ehk 32,2 protsenti.