PUUST ja PUNASEKS | Mis on tänavu valimistel teisiti kui eelnevalt?

Teadsid, et e-häält saab muuta? Ja et valimisjaoskondade kord on mõnevõrra lõdvenenud? Ning seda, et hääletada saab alanud nädala jooksul nii veebikeskkonnas kui päriselus iga päev?

Viimane nädal hiigelmoludega valimisplakatite vahtimist hakkab lõpule jõudma ja seda ainult ühel põhjusel - sel pühapäeval jõuab finišijoonele KOV-valimiste võidujooks ning kohalikud omavalitsused saavad pukki värske mandaadiga valitsejad.

Et põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima võimu kandjaks rahvas, tuleks siinkohal kõigil valimisõiguslikel eestimaalastel täita kodanikukohust ja praktiseerida seda võimu, läkitades oma hääle valimistel kõige sümpaatsemale kandidaadile. Tänane päev võimaldab meie riigis teha seda mitte vaid ühel, vaid lausa kahel erineval moel: seda nii füüsilisel kujul kui ka digitaalses vormis. Innovatsioon pole aga jäänud pidama pelgalt hääletusvormide paljunemise staadiumisse - aeg on toonud valimise protsessis kaasa muutusi, millest üht või teist tasuks valijatel tänavu ka silmas pidada.

Millest täpsemalt jutt?

Tänavu on valimistel sisse viidud kolm uuendust.

• Hääletamise aeg on muutunud - nii füüsiliste kui e-häälte andmiseks on aega 11. oktoobrist kuni laupäeva, 16. oktoobrini (k.a).
• Valimisringkonna raames (oma vallas või linnas) saab hääletada ükstapuha, millises jaoskonnas; Tallinna puhul saab seda teha oma linnaosa piirides.
• E-häält saab muuta. Veebikeskkonnas saab seda teha kuni laupäeva õhtul kella kaheksani õhtul (16. oktoober 20.00).Häält saab muuta ka hääletades füüsilisel kujul valimisjaoskonnas.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe on toonitanud, et juhul, kui valija tunneb, et e-hääletamise hetkel polnud tema hääletamise salajasus tagatud, on tal võimalus kuni laupäeva õhtuni oma valikut uuesti e-hääletades muuta. „Kui valija on valimistel osalenud nii elektrooniliselt kui ka pabersedeliga, läheb arvesse ainult jaoskonnas tehtud valik,” sõnas Koitmäe.

Kuidas elektrooniliselt hääletamine täpselt käib?

Et anda oma hääl veebikeskkonnas, tuleb aadressilt www.valimised.ee laadida oma arvutisse valijarakendus. Lisaks on tarvis internetiühendusega arvutit ning isiku tuvastamiseks ID-kaarti koos ID-kaardi lugejaga. Teiseks variandiks oma isiku tuvastamisel veebikeskkonnas on mobiil-ID ja selle PIN-koodid.

Nutitelefonist on võimalik valijal kontrollida, kas e-hääl on jõudnud valimiste keskserverisse ja väljendab tema tahet korrektselt - selleks tuleb Google Play või Appstore’i rakenduste poest laadida telefoni alla “EH kontrollrakendus”.

Nägemaks, kuidas elektrooniline hääletamine päriselus välja näeb, viska pilk peale artikli päises paiknevale videole.

Järgmistel valimistel saab allkirjastada digihäält smart-ID'ga

Smart-ID tänavustel valimistel veel e-hääletusel isikutuvastusmehhanismina ei päde. Miks?

Arne Koitmäe märkis Delfile, et hetkel ei olda valimisteenistuses täielikult kindel, et see süsteem töötaks võrdväärselt mobiil-ID’ga.

“Tegemist on uue süsteemiga, mida kasutatakse rahvusvaheliselt ja see võtab aega, olemaks veendunud, et asi toimiks 100 protsenti,” märkis Koitmäe. “Järgmiste valimiste [2023. aasta parlamendivalimised - toim.] e-hääletamisteks on aga smart-ID kasutamine juba võimalik.”

Eesti riigi tööviljana 2011. aastal areenile kerkinud Mobiil-ID on tõesti olnud areenil pikemat aega kui 2018. aastal erasektoris ilmale toodud smart-ID. Just nimelt taust eraettevõtluses on siiani olnud smart-ID puhul vastuargumendiks selle kasutamisel valimiste kontekstis.

„Tekib küsimus, kes tellib ja kes vastutab. Kas Smart-ID on riigi poolt tellitud ja riik vastutab selle eest? Vastus on ei,” märkis RIA elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Mark Erlich Fortele 2020. aastal.

Smart-ID on teadaolevalt kõvasti populaarsem elektroonilise allkirjastamise vahend kui mobiil-ID või füüsiline ID-kaart ise.

2020. aasta juuli andmete kohaselt oli tol kuul Smart-ID'ga autentimiste arv selle teenuse kaudu 322 831. Sellega seljatas ta esimest korda ID-kaardi, millega autentimiste arvuks kujunes 318 069. Mobiil-ID abil tuvastati end 198 723 korral ning pangalingi abil 21 098 korral.