Olukord Läti haiglates: personali defitsiit, kodune ravi pole lahendus, suur koormus perearstidel

Koroonaviirusega nakatumise järsk kasv on tekitanud Lätis taas tervishoiuressursside probleemi. Juba praegu ravitakse 90% koroonahaigetest kodus perearsti kontrolli all. LTV saate „De facto” teatel hakkavad valitsus ja tervishoiuministeerium kõige halvemateks stsenaariumideks valmistuma viimasel hetkel.

Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse ennustuse järgi võib oktoobri lõpuks olla haiglates hõivatud juba 1900 voodikohta. Seda on rohkem, kui haiglad saavad tervishoiuministeeriumi teatel tagada. Tervishoiuministeeriumi haiglaravi osakonna juhataja Sanita Janka ütles, et haiglates on koroonapatsientide raviks 1500 voodikohta ja veel 200-250 kohta on intensiivravipalatites, vahendab LSM.

Tervishoiuminister Daniels Pavļutsil ei olnud selget vastust selle kohta, mis toimub kuu lõpus, kui prognoosid patsientide arvu kasvu kohta täituvad. Pavļuts ütles, et haiglates on 8800 voodikohta, mis on loomulikult mõeldud ka muude haigustega inimestele. Neid tuleb kohandada. Praeguseks eraldatud raha aitas pakkuda kvaliteetsemat ravi, aga mitte mitu korda suuremas mahus.

„See ei kõrvalda fakti, et haiglasüsteem ise suuremaks ei muutu. Ja kõige kitsam koht, mis meid mõjutab, on personal. Võib osta hingamisaparaate, liigutatavat aparatuuri hingamise toetamiseks, voodeid. Siin käib jutt personalist, need on inimesed,” ütles Pavļuts.

Praeguseks on küsimus see, kas haiglaravile on alternatiivi, ja vastus on pigem eitav. Et haiglate koormust vähendada, hakkas valitsus patsientidele kinni maksma kodust hapnikuravi. Haiglatest kirjutatakse inimesi nüüd välja varem ja kodus jätkavad nad ravi perearsti järelevalve all. Seni on 600 haigest seda võimalust kasutanud vaid 14. See ei aita ka inimeste hospitaliseerimisi ära hoida.

Arstid soovitavad hapnikuravi alles rehabilitatsioonietapis, pärast haiglat, mitte haiguse ägedas faasis. Riia Pauls Stradiņši haigla kopsuarst Zaiga Kravale ütles „De factole”, et on kategooriliselt vastu hapnikuravile selle asemel, et inimene hapnikusisalduse vähenemise korral veres hospitaliseerida.

„Sest meil tuleb ravida haigust ja teha seda vastavalt maailmas vastu võetud soovitustele. Ja patsient, kes lihtsalt laenab hapnikukontsentraatori, kartes, et tal võib tekkida haiguse raske kulg, võib võib-olla saada täiendavalt hapnikku, aga ta ei saa ravimeid, mida ta vajaduse korral saaks statsionaaris olles,” ütles Kravale.

Ravi kodus ei saa asendada täielikku hoolitsust haiglas, rõhutavad arstid. Juba praegu viiakse haiglasse patsiente, kes on kodus tarbinud verd vedeldavaid ravimeid või selliseid ravimeid, mida ei tohi võtta kaua, või mis võivad neile kahju teha.

Ka perearstid ütlevad, et ei saa omale haiglate ülesandeid võtta.

„Jälgimist 24 tundi ööpäevas me tagada ei saa, seda saab ainult statsionaar. Ja me ei saa kontrollida, et patsient sada protsenti koostööd teeks,” ütles perearst Gundega Skruze-Janava.

Perearstide koormus on neile pandud uute kohustuste ja bürokraatia tõttu suur. Tuleb ka koduvisiitidel käia ja koroonapatsientide juures käiakse „kosmonaudi vormis”, näiteks siis, kui kiirabi keelduti välja saatmast, rääkis Läti maaperearstide liidu juht Līga Kozlovska, kes tegutseb Balvis.

Eelmise koroonalaine ajal reguleeriti koormust Läti haiglatele, suunates patsiente väiksema koormusega haiglatesse. Praegu töötab see süsteem aga halvemini, teatas Riia Idahaigla kopsuarst, professor Alvils Krams.

„Nii palju, kui mina aru saan, on probleem selles, et ka ülejäänud statsionaarid on ülekoormatud ja reaalselt ei ole vabu voodeid. Sest mitte ainult Riias, vaid ka regioonides on ülekoormus,” ütles Krams.

Läti vältimatu arstiabi teenistus teatas, et hoiatas tervishoiuministeeriumi juba suvel, et patsientide vedu ühest haiglast teise ei ole nende põhifunktsioon ja selleks on vaja lisaressursse. Sellest hoolimata on septembris üle viidud umbes 200 haiget teatas teenistuse direktor Liene Cipule, kelle sõnul on see aga haiglate jaoks tasuline teenus.

Cipule arvates halveneb olukord veelgi, sest selliseid patsiente tuleb juurde, ning probleemi peaks lahendama riiklik meditsiinikomisjon.

Tervishoiuministeerium hakkas tegutsema alles oktoobri algul, küsides erakliinikutelt nende ressursside ja valmisoleku kohta võimaldada patsientide üleviimist ja voodikohti.

„Ma kommenteeriksin seda nii: tervishoiusüsteem on ühtne – nii haiglad, riiklikud ja omavalitsuste omad, kui ka isegi ministeerium – on viimased poolteist aastat töötanud absoluutse kriisi tingimustes, sõjaaja režiimis. (...) Ja sõltuvalt sellest, kus olukord on kõige valusam, esitamegi taotlusi,” ütles Pavļuts.