Roheliste Tallinna meerikandidaat Züleyxa Izmailova leidis, et Tallinnas on nähtud vaeva autojuhtidele hea elu tagamiseks, aga seetõttu on linnas jalakäijatel väga ohtlik. „Liikluses on kõigil probleeme, kui jalakäijatel on ebaturvaline,“ sõnas ta. Samas on jalakäijate teed aina enam täis risti-rästi ja suvaliselt pargitud elektritõukerattaid. Izmailova seletab, miks tema meelest tõukside parkimishuligaane aga ei saa korrale kutsuda.

Kohalike valimiste eel on Delfi stuudiosse „tööintervjuule“ kutsutud parteide poolt Tallinna linnapea kandidaadiks üles seatud poliitikud. Neilt uuritakse, miks nad enda arvates linnapea ametisse sobivad, mis plaanid ja milleks neil on ning kas eelnev kogemus lubab juttu tõsiselt võtta. Tööintervjuu laua taga on nüüd roheliste linnapeakandidaat Züleyxa Izmailova, keda intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.

Rohelus on linnas väga teretulnud, kuid Tallinnas on sellega ka probleem. Linn on täis ülekasvanud ja ohtlikuks muutunud puid, vaated vanalinnale on kinni. Millal lõpetaks Izmailova pealinna võsastumise?

„Ma olen nõu sellega, et Tallinna puud võiksid olla paremas olukorras. Ja on kohti, kus haljastus vajabki uuendamist. See on teema. Kaarli puiestee puhul ongi küsimus, et linnavalitus pole tegelenud puude uuendamisega. Nüüd, kui sellega tegeleda, siis järgneks kindlasti suur linnaelanike pahameel,“ seletas ta.

Kas ta linnapeana elaks inimeste pahameele üle, võtaksite need puud maha?

Izmailova vastas küsimusele ringiga. „Teate, Tallinnas on selles mõttes asjad korrast ära, et kui räägime asendusistutusest, mille linn on seadnud kohustuseks ja mida nõuab näiteks arendajatelt, siis Tallinna linn ise seda ei täida. See tähendab, et kui Tallinna linn ise midagi ehitab ja sealt võetakse puud maha, siis tagasiistutamise protsent olematu. Meil on seega tuhandeid puid bilansis miinuspoolel, peaksime sellest otsast alustama. Kui saaksime inimestele öelda, et linn istutab puid asemele ja hoolib rohealadest, siis me saame hakata tegelema ka sellega, et rääkida inimestele Kaarli puiestee puude väljavahetamisest,“ jõudis ta tingimuseni, mille korral ta sealsete puude küsimuse ette võtaks.

Rohelised Izmailova enda juhtimisel olid tükk aega praeguse Keskerakonna linnavalitsuse koalitsioonipartneriks. Nüüd tehakse kampaaniat, kus nõutakse olulisi muutusi. Miks linnas neid siis ära ei tehtud.

Roheliste meerikandidaat väitis, et linnavalitsuses jõuti ka ikka asju ära teha, kuid seletas, et võimu oli tal ikka vähe. „Miks ma täna kandideerin on see, et keskerakondliku linnavalitsuse abilinnapeana, kellel polnud ühtegi volikogu kohta, olid mu käed väga suures osas seotud. Ja kui täna vaatame linnavalitsuse struktuuri, olin keskkonnaametit kureeriv abilinnapea. Keskkonnaametil pole väga palju võimu, linna kujundab peamiselt linnaplaneerimise amet, transpordiamet.“

Küsitlused aga ei näita, et rohelistel oleks suuremat sorti võimalus ületada Tallinnas valimiskünnis. Kas Izmailova valmistub taaskord Keskerakonna partneriks minema volikokku saamata?

Roheliste esinumber eitas seda, sest eelmisel korral saadi tema sõnul Keskerakonnalt petta „Ei. ei valmistu. Valmistume ikkagi selleks, et meil oleks volikogus esindus. Samamoodi me enam Keskerakonnaga koostööd ei teeks pettis meid pärsi mitmes punktis. Näiteks Reidi teel oli saavutatud kokkulepe, millest Keskerakond kinni ei pidanud. Samamoodi peatänav, Keskerakond pani selle ju pausile,“ rääkis ta.

Ometi on see kahtlane, sest rohelised on ainus opositsioonierakond, kes kandideerib Tallinnas platvormil, mis ühe sõnagagi ei maini korruptsiooni väljajuurmise vajadust linna süsteemis. Kas see ei lõhna Keskerakonnale meeldimise katsena?

„Ei, absoluutselt mitte. Me oleme just see erakond, kes tõi Tallinna linnavalitsuses sisse mõiste kaasamine. Esimest korda oli linnas kaasamisnõunik, kes samuti kadus Kõlvarti tulekuga. Meie programm räägib avatud valitsemisest, avalikust kaasamisest, et linn oleks oma inimeste nägu. Täna tehakse otsuseid väga arusaamatutel põhjustel, need pole kooskõlas Tallinna enda visioonidega ja meie tahame seda muuta,“ väitis Izmailova.

Roheliste programm on ambitsioonikas ja paistab ikka päris palju raha nõudvat ellu viimiseks. Kui palju programm maksma läheks, kui Izmailova saaks selle teostada? Ja kust tuleb raha?

Roheliste esinumbril oli vastus olemas – ta pani sõrme suurte eelarvekulude ridadele, mille arvelt saaks oma ideid teostada. „Vaatame, kuidas sadu miljoneid kulub praegu Tallinnas teedeehitusele, nende korrashoiule. Praegu planeeritakse linna nii, et linn valgub laiali. Inimesed peavad pikki vahemaid läbima ja selle pärast eelistavad inimesed autosid, sest ühistransport ei liigu. Meie tahame, et edaspidi ei investeeritaks nii palju asfalti, kui praegu,“ rääkis ta jättes siiski roheliste lubaduste kogumaksumuse välja ütlemata. „Me ei ole seda kokku arvutanud. Aga selge on ka see, et kõiki lubadusi ei pea ühe aastaga tegema.“

Roheliste suur mure ongi seotud liiklusega. Izmailova rääkis, et teab enda kogemusest, kui ohtlik on Tallinn jalakäijatele. „Tallinnas on liiklus korraldatud äärmiselt mugavalt autojuhtidele, aga see on ohtlik jalakäijatele. Mõni aeg tagasi jäi minu enda laps koos teiste kaaslastega auto alla kooli juures ristmikul,“ sõnas ta. Lahenduseks on kiiruste alandamine. Kõige lihtsam on kehtestada 30 km/h kiirusepiirang. Kiiresti on vaja ristmikud korrastada, mis on ohtlikud lastele.“

Aga samas on ka ju autojuhtidel kindlasti mitmeid probleeme liikluses, mis tuleks lahendada? Roheliste esinumber jäi endale kindlaks, esmatähtsad on jalakäijad. „Liikluses on kõigil probleeme, kui jalakäijatel on ebaturvaline.“

Kui nii, siis mida teha nendega, kes pargivad elektriõukse keset kõnniteed, kas võiks trahvida? Siinkohal aga ei tahtnud roheliste meerikandidaat konkreetset vastust lubada. „Kõigepealt ma ehitaks jalgratastele ja tõukeratasetele eraldi teed, et nad ei peaks kõnniteed kasutama,“ vastas ta.

Aga see ei lahenda küsimust, et sõiduriist jäetakse keset kõnniteed? „Jah, see on Tallinna linna tegemata töö. Aga näeme kuidas igapäevaselt autod pargivad jalgrattateedele, kõnniteedele. Me ei ole veel selleni jõudnud Tallinnas, et tõuksi valesti parkimise eest hakata trahvima. Meil ei ole lihtsalt infrastruktuuri,“ laiutas Izmailova käsi.

Tööintervjuul rääkis Izmailova veel mahetoidu koolidesse saamisest, kaubanduskeskuste tulevikust ning vastas ka küsimusele, kas tal poleks aeg roheliste juhi kohalt taanduda, kui partei ka seekord linnavolikokku ei saa.