Marek Reinaasa hinnangul on Keskerakond Tallinna linna halvasti ja bütsantslikult juhtinud. Ta ei näe peaaegu ühtegi võimalust, et Eesti 200 nendega koalitsiooni moodustama läheks. Kas ta on aga ka nõus valijale otse silma vaatama ilma oma avalikuks kaubamärgiks saanud tumedate klaasideta? See selgub tööintervjuu käigus.

Kohalike valimiste eel on Delfi stuudiosse „tööintervjuule“ kutsutud parteide poolt Tallinna linnapea kandidaadiks üles seatud poliitikud. Neilt uuritakse, miks nad enda arvates linnapea ametisse sobivad, mis plaanid ja milleks neil on ning kas eelnev kogemus lubab ka nende juttu tõsiselt võtta. Tööintervjuu järg on jõudnud Eesti 200 linnapeakandidaat Marek Reinaasani, keda intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.

Marek Reinaas saabub tööintervjuule päikeseprillidega, millega ta käib kõikjal. Kohe uuritakse tema käest, et reklaamimehena peaks ta teadma: valijale tuleb ikka silma vaadata. Miks peidab ta oma silmi tumedate prillide taha?

„See on muuseas meditsiiniline küsimus. Kui kunagi hakkasin tegema saadet „Teletaip“, siis olid ETV laes hoopis teistmoodi prožektorid kui need, mis siin on. Silmad hakkasid vett jooksma nende all ning seetõttu pidin valima sellised prillid, mis lasid saadet teha. Mingil hetkel sain aru, et kui prillid eest ära võtan, siis ei tunne inimesed enam mind ära,“ seletas ta.

Reinaas räägib, et selle viksis tema pealt maha ka Indrek Tarand. „Ta muuseas kopeeris selle minu pealt. Tema oli „Teletaibu“ üks saatejuht tollal. Istusime siis seal: temal prillid ees, minul prillid ees,“ rääkis Reinaas ja lisas veel ühe plussi: „Muuseas, maailm läbi nende prillide on natuke hägusam, aga armsam.“

Aga kuidas ikkagi juhtus see, et Eesti suurima ja tähtsama omavalitsuse juhi kandidaadiks esitas Eesti 200 mehe, keda tuntakse rohkem reklaami- ja pullimehena?

„Ma ei ole reklaami ja pullimees,“ pareeris kohe Reinaas ja rääkis, et võtab ikka palju asju ka tõsiselt teha. „Sealhulgas on ka poliitika.“

Samas möönis ta, et see nõuab ehk harjumist. „Tõepoolest on inimestel võtnud natuke aega harjuda, et võtan seda poliitika tegemist tõsiselt. Lõpetasin oma karjääri reklaamimaailmas ja alustasin karjääri poliitikas. Seepärast, inimesed, harjuge. Aga see ei tähenda, et poliitika peaks olema igav, minu meelest tuleks seda teha lustiga,“ rääkis ta.

Aga valimiskampaania on sel korral ikka parajasti igav. Miks pole Reinaas siis teinud midagi ägedat?

„Poliitika ei ole see koht, kus peab ennast välja elama, et lihtsalt saada tähelepanu. Muuseas, poliitika on see koht, kus ideed mängivad rohkem rolli kui tähelepanu. Seda olen ka reklaamimaailmast õppinud, et palju eetriaega ja tähelepanu saamine ei tähenda, et see oleks väga hea toode,“ lausus linnapeakandidaat.

Eesti 200 esinumber Tallinnas seletas, et näeb poliitikasse minekut kui julget sammu, millega saab päriselt asju muuta. „Olen olnud pikaajaline kolumnist, kirjutanud tekste mitmes väljaandes. Mingil hetkel märkasin, et mul tulid need tekstid varrukast juba. Lihtne oli võtta mingi järjekordne valitsuse käkk, kirjutada sellest 6000-8000 tähemärki ja oligi tehtud. Sain ühel hetkel aru, et see käitumine ei olegi julge. Vaid hoopis see on, kui sa päriselt ühel hetkel lähed poliitikat muutma ja saadki millegagi hakkama.“

Küsimuse peale, millega ta on seni siis hakkama saanud, vastas ta, et on muutnud oma parteid. „Eesti 200 oli alguses ülimalt tehnokraatlik erakond, millel oli 120-leheküljeline programm. Olen seda erakonda muutnud selliseks, et ta on arusaadav,“ tõi ta välja.

Reinaasal tuli vastata ka küsimusele, kas värskel poliitikul on luukeresid kapis, mille ta tahaks kohe ausalt üles tunnistada? Näiteks maksmata makse?

„Mis puudutab makse, siis pean kiitma maksuametit. Nad pöördusid minu poole sel aastal, et uurida välja, kas kõik dividendid ja nende pealt makstud tulumaks on tasutud. Hea meelega suhtlesin maksuametiga ja lõpuks tuli selle protsessi käigus välja, et mul on tegelikult veel suur hulk dividende, mida saan maksuvabalt välja võtta. Minu poolt suur tänu maksuametile, kes sellise avastuse tegi,“ rääkis Reinaas. „Mis puudutab luukeresid, siis teie, head ajakirjanikud, peate need välja uurima,“ muigas linnapeakandidaat.

Reinaas on tuntud koeraperemehena, seepärast tuli jutuks ka see, kuidas saaks Tallinn olla koerasõbralikum. Tal oli kohe üks konkreetne puudujääk välja tuua, mis tuleks lahendada. „Tallinn ei ole koera jaoks kõige hullem koht. Välja arvatud üks koht. Minu koer armastab ujumas käia, aga seda on jube raske Tallinnas teha. Küll neid puid juba jätkub mille ääres jalga tõsta, kus ringi lipata, kuid ujumiseks on Tallinnas koerale väga vähe kohti.“