Mõned kuud tagasi pikendas Poola kohus keeldu kasutada Ordo Iurise kohta iseloomustust „Kremli rahastatud äärmuslased”. Kohus tunnistas, et organisatsiooni võib pidada äärmuslikuks, aga ei saa siiski väita, et see on „Kremli kinni makstud”.

Seni on rahastust Kremlist kinnitanud vaid kaudsed tõendid. Aga tänu ACAB Gangi häkkeritele, kes murdsid 2016. aasta lõpul ja 2017. aasta algul sisse Ordo Iurisega seotud Hispaania organisatsioonide HazteOir ja CitizenGo juhtide arvutitesse, on tõendid tekkinud.

Need on muu hulgas konservatiivse petitsiooniplatvormi CitizenGo pangaväljavõtted, lepingud ja finantsarveldused, mis näitavad, et seda sponsoreerib otseselt Kremli oligarh Konstantin Malofejev, kes on pannud selle juhatusse oma esindaja Aleksei Komovi.

Need lepingud, ülekanded, kutsed, kirjad, strateegilised plaanid ja teadaanded heidavad uut valgust kogu konservatiivse internatsionaali suhetele Putini Venemaaga. Valgus on veelgi tugevam, sest CitizenGo juht, hispaanlane Ignacio Arsuaga kinnitas WikiLeaksis avaldatud varastatud dokumentide ehtsust. Nende hulgas on dokumente, mis näitavad Brexiti-meelsete poliitikute seotust CitizenGo kogukonnaga, rikaste annetajate nimesid ja kaht ülekannet Ordo Iurisele 2016. aasta juunist, mõlemad väärtuses 11 000 zlotti (2400 eurot). Mõlemat nimetatakse „sponsorluseks AE kohtumisele” või „Agenda Europe kohtumisele”, mille Ordo Iuris korraldas 2016. aastal Varssavis. Tegemist oli ultrakonservatiivsete organisatsioonide lobistide kohtumisega, kus plaaniti religioonist motiveeritud muudatusi Euroopa seadusandlusesse.

Ordo Iuris sai CitizenGo’lt veel 2000 zlotti, mis oli ilmselt tasu kahe osavõtja eest kohtumisel. Summad on pärit organisatsiooni Poola osakonna 2016. aasta jaanuari-oktoobri pangaväljavõttest ja ei pruugi olla muljetavaldavad, aga need tõestavad finantssidemeid Ordo Iurise ja CitizenGo vahel, mida sponsoreerivad ja kuhu on sisse imbunud Putini teenistused.

Ordo Iurise juht Jerzy Kwaśniewski tunnistab, et tema fond korraldas 2016. aastal „konstitutsioonilistele väärtustele nagu elu, perekonna, abielu, vanemluse, mõttevabaduse, sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse kaitse pühendunud Euroopa ühiskondlike organisatsioonide kohtumise”. Kwaśniewski rõhutas, et üritus oli avalik ja igaüks võis veebilehe kaudu registreeruda. CitizenGo oli Kwaśniewski sõnul üks paljudest osa võtnud organisatsioonidest ja 2016. aasta ülekanded olid selle esindajate osavõtutasu. Pärast seda ei ole Ordo Iuris Kwaśniewski sõnul CitizenGo’lt enam mingit raha saanud.

Kwaśniewski kinnitas, et ei CitizenGo ega sellega seotud organisatsioonid ole Ordo Iurise annetajad ega asutajad ega anna sellele midagi. Siiski tunnistas Kwaśniewski, et CitizenGo Poola osakond, mida alguses juhtis Magdalena Korzekwa-Kaliszuk ja hiljem Paweł Woliński, on toetanud Ordo Iurise algatusi mitmel korral selle petitsioone või projekte promodes.

Leke näitab, et CitizenGo Poola osakond saab igakuiseid makseid ja muid suuri ülekandeid peakorterist Madridist, kuhu venelased on sisse imbunud. On teada, et Ordo Iuris on korduvalt avaldanud petitsioone CitizenGo platvormil, mõlemad fondid organiseerisid konverentsi Poola seimis ja paneeli ÜRO kohtumisel Nairobis ning promovad ühiselt omavalitsuste perekonnaõiguste hartat.

Et mõista, mis CitizenGo on ja mida see „konservatiivsele internatsionaalile” tähendab, tuleb vaadata kristlike radikaalsete organisatsioonide tihedat võrgustikku, mis jagavad Kremli narratiivi traditsioonilistest väärtustest irdunud roiskunud Läänest.

Ei ole kokkusattumus, et selle võrgustiku, kuhu kuulub ka Ordo Iuris, üks keskseid kujusid on endine KGB ohvitser ja Venemaa raudteede endine juht, Putini lähedane kambamees Peterburi aegadest Vladimir Jakunin.

Sümptomaatiliselt oli Jakunin Nõukogude julgeolekuteenistuse endistest funktsionäridest esimene, kes ametlikult „usku pöördus” ja asutas 1992. aastal Püha Andrei Pervozvannõi fondi, alustades oma karjääri religioonide ja kultuuride dialoogi eestkõnelejana. Jakunini fond hakkas eelmise aastakümne alguses toetama konservatiivseid kristlikke organisatsioone USA-s, st Maailma Perede Kongressi (World Congress of Families - WCF), millest kasvas välja Agenda Europe ja millesse kuuluvad WikiLeaksi dokumentide järgi ka Ordo Iurise asutajad. Samal ajal hakkas Jakunini naine Natalja käima koos Malofejevi esindajaga CitizenGo nõukogus, Komoviga WCF-i organiseerimiskomitee istungitel.

WCF on sellest ajast üha kosunud ja alates 2012. aastast on hakatud selle kongresse pidama regulaarselt igal aastal.

Oligarh Malofejev teeb tihedat koostööd Vene salateenistuste, peamiselt välisluurega. Ta on seotud ka Jakuniniga, kellega koos on ta Briti ajakirjaniku Catherine Beltoni andmetel osalenud erinevates mahhinatsioonides miljardite rublade väljapumpamiseks Venemaa ettevõtetest. Mõlemad osalesid käsikäes WCF-i kohtumise organiseerimisel, mis pidi toimuma 2014. aastal Kremli saalides Moskvas, aga Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas plaanid muutusid ning tänu Jakunini ja Malofejevi rahale toimus sama seltskonna osavõtul foorum „Suur perekond ja inimkonna tulevik”, kus partneriteks olid ka Ordo Iurise asutajad.

On teada, et Malofejev on varustanud relvadega Ida-Ukraina separatiste, aidanud kaasa riigipöördekatsele Montenegros ja finantseerinud Marine Le Peni, kelle sugulane Marion Maréchal Le Pen avas Ordo Iurise asutatud Collegium Intermariumi. Malofejev rahastas ka Ukraina-vastaseid meeleavaldusi ja rünnakuid mälestusmärkide vastu 2014. aastal Poolas. Lekkinud dokumendid näitavad, et Komovi organisatsioon Family Russia on olnud koos Malofejevi Püha Vassili Suure fondi ja Jakunini fondiga nagu ka Ordo Iurise asutajad WCF-i alaline partner, makstes aastas 2500 dollarit.

WCF-i suhe CitizenGo’ga ulatub 2012. aastasse, kui CitizenGo juht Arsuaga korraldas WCF-i kongressi Madridis. Sellel osales suur Vene esindus Natalja Jakunina ja Komovi juhtimisel. Varsti pärast seda tuli Arsuaga välja ideega luua petitsioonide platvorm, et promoda tegevust kristlike väärtuste kaitseks ning samasooliste abielu, abordi ja eutanaasia vastu. Oma projekti CitizenGo’ks nimetanud Arsuagal ei olnud aga raha ja ta otsis sponsoreid. Siis ilmusid välja venelased. WikiLeaksi avaldatud kirjas 2013. aasta 23. märtsist teatas Arsuaga võimalusest saada Malofejevilt ja Jakuninilt 100 000 eurot. Finantseerimisplaani tutvustas talle Komov.

Juba 2013. aasta juunis koostas Arsuaga lepingu projekti CitizenGo ja Malofejevi fondi vahel. Summa oli 100 000 eurot ja see pidi minema CitizenGo tegevuse toetamiseks, mida kirjeldati kui „inimõiguste edendamist ning selliste väärtuste kaitset nagu vabadus, demokraatia ning vastuseis nende rikkumisele ja ründamisele rahvusvahelisel areenil, pannes käima ülemaailmse iseloomuga pro-life platvormi ja pro-life internetikampaaniad.

Kokkulepe sätestas, et CitizenGo aitab Malofejevi fondil suurendada oma ühiskondlikku baasi, saavutada mõlema poole ühiseid eesmärke. Kindlustati ka CitizenGo mõjutamise võimalus, lisades, et Malofejevi fond peaks ühinema CitizenGo juhtorganitega. Pärast lepingu allkirjastamist sai Komovist CitizenGo juhatuse liige. Nii Arsuaga kui ka Malofejev on lepingu olemasolu eitanud.

Tänaseks on CitizenGo esindatud enam kui 50 riigis, kus selle platvormil avaldatakse „kodanike” petitsioone. Kuigi organsatsioon jälgib hoolikalt oma kuvandit ja teeb kõik, et vältida sidemete paljastamist Venemaaga, langeb mask aeg-ajalt maha. Nii juhtus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja CitizenGo juhatuse liikme, itaallase Luca Volontèga, kes kogus musta raha Aserbaidžaani rahapesumasinast, millest osa, 12 000 eurot aastas, läks tema fondi kaudu CitizenGo’le.

CitizenGo pangaväljavõtted näitavad ka, et lisaks 5, 10 või 20 euro suurustele annetustele on olnud ka nimetuid annetajaid, kelle kohta on märgitud näiteks „donante ruso” („vene annetaja”). Üks neist rahastas organisatsiooni 22 560 euroga. Anonüümseks jäi veel näiteks 68 000 euro suurune annetus. Mõned annetused Poola CitizenGo kontole (näiteks summas 100 000 zlotti 2016. aasta oktoobris) liikusid läbi TransferWise’i.

Kui eesmärk pühandab abinõu, ei loe miski. WCF-i üks endisi juhte, ameeriklane Larry Jacobs (kes sai 2013. aasta septembrist kuni 2014. aasta aprillini Malofejevilt 5000 eurot kuus), on öelnud: „Venelased võivad olla maailma kristlikud päästjad.”

Belton kirjutab Jakuninile viidates, et „suhe WCF-iga oli üks viise, mis võimaldas Putini inimestel hiilida Ameerika konservatiivsete parempoolsete soosingusse”. „Tsivilisatsioonide sõda”, millest venelased ja paremradikaalid üle maailma räägivad, ei ole, nagu Jakunin Beltonile tunnistas, midagi enamat kui uus ideloogiline kattevari samale võitlusele, mida Venemaa on Läänega pidanud alates külma sõja algusest.