„Teatavasti on elektrihind hüppeliselt kasvanud, mis mõjutab omakorda kõiki eluvaldkondi ja kogu elanikkonda,“ kirjutab Beškina. „Eriti valusalt puudutab see aga toimetulekuraskustes või selle piirimail olevaid inimesi ja nende igapäevast toimetulekut.“

Hetkel on toimetuleku piiri suurus pere ainsale või esimesele liikmele 150 eurot, igale järgnevale täisealisele pereliikmele sellest 80% ehk 120 eurot ja alaealisele lapsele 120% ehk 180 eurot.

150 euro suurune toimetulekupiir on summa, mis peab jääma inimesele kätte pärast eluasemekulude maha arvamist.

Viimati muudeti toimetulekupiiri 2019. aastal.

Kolme aasta jooksul on aga kasvanud nii keskmine palk, töötasu alammäära, töötutoetus, pension, märgib Beškina. „Oleme ühiskonnana astumas samme kõrgema heaolu poole, kuid kahjuks üks osa sellest peab igakuiselt laveerima oma igapäevase toimetulekuga,“ kirjutab ta.

Beškina toob elulise näite: statistikaameti andmeil maksab minimaalne toidukorv 104,9 eurot kuus; kui toetus on 150 eurot, jääb peale toidu ostmise teiste kulutuste tegemiseks 45,1 eurot.

„See on summa, millest peaks inimesel piisama muuhulgas transpordikuludeks, majapidamiskaupade, riiete ja ravimite ostmiseks, telekommunikatsiooniteenuste tasumiseks jne,“ toob Beškina välja.

Beškina möönab kirjas, et toimetulekumaksmine on omavalitsuse kohustus, kuid märgib samas, et toimetulekupiiri suuruse kehtestab riigikogu riigieelarvega. Niisiis palubki ta Riisalolt, et sotsiaalministeerium analüüsiks, kas toimetulekupiiri saaks tõsta, et see oleks kooskõlas praeguse elukallidusega ja kataks raskustesse sattunud inimeste vajadusi.

Minister Riisalo ütles täna Delfile, et ei ole jõudnud kirja sisusse veel süveneda, kuid tõdes, et Beškina teemapüstitus on õige.