Niisiis, arvestades üldist elu kallidust, ei oleks õdede ja hooldustöötajate palgakasv kuidagi märkimisväärne. Kannus tõi arvamusloos välja, et kui rääkida reaalsetest numbritest, on täna ühel kohal (päevasel ajal) töötava õe brutopalgaks 1411,20 eurot.

Ometi küündib praegu õdede keskmine palk 1700 euroni. Millest siis selline erinevus?

Kannus selgitas, et palga statistikas on arvestatud ka kõiki võimalikke lisatasusid. Peale selle on riik toetanud tervishoiutöötajaid lisarahaga COVID-kriisi ajal. Kannus sõnas, et nii tõusebki palk näiliselt kõrgeks.

„Reaalpalgas tähendab 7–8-protsendiline palgatõus aga seda, et hooldustöötajad saavad juurde 45 senti tunnis ja õed 65 senti tunnis,“ sõnas Kannus.

Ta rääkis, et selline tõus tähendab suuremat palgakasvu neile, kes töötavad haiglates, teevad öö- ja intensiivravi-vahetusi. Kuid Kannuse sõnul töötab üle tuhande õe perearstikeskustes, kus ei ole öötööd ega võimalust pühade ajal lisa teenida. Lisaks töötavad õed koolides, hooldekodudes ja pakuvad koduõendusteenust – kõigil neil jääb praegu palk 1411 euro juurde, märkis ta.

Mure ei seisne ainuüksi palgas

Peale selle, et õed ja hooldustöötajad ei ole rahul oma palgaga, painab neid ka ülekoormus. Kannus rääkis, et haiglas töötaval õel peaks olema 9 patsienti, kelle eest hoolitseda, reaalsuses on patsiente ühe õe kohta 10–12. „Veel ekstreemsematel juhtudel on õde osakonnas 20 patisendiga üksi ja teda on abistamas ainult abiõde,“ sõnas ta. Abiõde on nimelt inimene, kes on jõudnud õpingutega poole peale ega ole valmis iseseisvalt töötama. Seega vastutab õde ka abiõe töö eest, märkis Kannus.

Kumb on siis suurem probleem – väike palk või õdede puudus?

„Lihtsaid lahendusi olemas ei ole,“ ütles kannus. „Palga maksmine lahendab ära ainult pool muret.“

Kannus rääkis, et õdede ootus on see, et palk oleks piisav, et töötada vaid ühel kohal.

„Kui selline situatsioon juhtuks, siis reaalselt oleks Eesti tervishoiusüsteemis väga suur probleem,“ tõi ta välja. Niisiis: kui kõik õed töötaks vaid ühel kohal, siis tööjõupuudus suureneks ja nii jääks lihtsalt osa teenuseid pakkumata.

Seega peaks Kannuse arvates olema probleemi lahendus mitmetahuline: palk, töötingimused ja õdede koolitamine.

Kui õed saaksid Eesti keskmist palka, oleks põhjust rahul olla?

„Ma ei saaks öelda, et sellega võiks rahul olla, aga see oleks kõva samm edasi,“ vastas Kannus.

Millise tööga õed endale lisa teenivad? Kui suure koormusega õed tegelikult töötavad? Mis meelitab neid Lõuna- ja Põhja-Eesti vahet sõitma? Sellest kõigest juba pikemalt Delfi „Erisaates“.