Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat tunnistab, et erakonna plaanid Tallinnas seostuvad enamasti kulutamisega. Kuid ta ei oska täpselt öelda, mis need maksma läheksid. Miks pole võimalik hinda öelda, vaata saatest. Sotsid plaanivad ka bussipeatustesse ilmakindlad ootekojad rajada – Kaljulaid peab seletama, kas mitte ei hakata sedasi viinaninadele väikeseid peosaale üle linna rajama?

Kohalike valimiste eel on Delfi stuudiosse „tööintervjuule“ kutsutud parteide poolt Tallinna linnapea kandidaadiks üles seatud poliitikud. Neilt uuritakse, miks nad enda arvates linnapea ametisse sobivad, mis plaanid ja milleks neil on ning kas eelnev kogemus lubab juttu tõsiselt võtta. Teisena saabus tööintervjuule sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid, keda intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.

Pandeemia järel tundus eriti hoogu saavat probleem, et Tallinna väärtuslikum paik – vanalinn – kaotab vaikselt oma endist elu. Kuidas väljasurnud kesklinna elu tagasi tuua? Kaljulaid leidis, et keskenduma peaks vanalinna püsielanike toetamisele.

Vanalinnas on püsielanikud välja kolimas, on suur oht, et meie linnasüda jääb seest tühjaks, sest vanalinnas on ainult majutus, turistid, kruiisituristid. Kahjuks on ka tendents see, et riik viib oma ministeeriume, ameteid ja muuseume vanalinnast välja,“ seletas sotside linnapeakandidaat. „Seega peaks kõigiti hoidma seda, et vanalinnas oleks püsielanikel hea elada,“ rääkis ta.

Ühe suurema vanalinna probleemina näitas Kaljulaid kruiisiturismi peale. „Ühel hetkel muutub see väga suureks probleemiks, mida näeme Barcelona, Lissaboni ja teiste linnade näidetel. Kruiisituristid ei kuluta ka eriti palju raha, sest nad lihtsalt tulevad ja käivad linna peal ringi ja suunduvad laevale tagasi,“ rääkis Kaljulaid.

Küsimuse peale, kas ta tahab siis kruiisilaevad Tallinnast tõrjuda, ütles ta, et maailmas on linnu, kus nende külastustele on piirid pandud. Aga samas ei soostunud ta hindama, mitme laeva külastus aastas võiks Tallinna puhul mõistlik olla. „No kuulge, te küsite minu käest nii täpset numbrit, mida peaks teadlastega ja turismisektoriga koostöös arutama. Ja ma ei räägi, et seda tuleb tingimata teha, kuid osades linnades on seda tehtud, et olukorda kontrollida. Mõelge ise vanalinna elanike peale: iga kord, kui akna lahti teed, on tänavad turiste täis. Kõrvalkorterites pole mitte püsielanikud, vaid on majutus. Trepikojas on võõrad inimesed, varahommikul kolistatakse kohvritega, et lennujaama minna. Selles osas on probleem olemas,“ maalis ta kurva pildi elust vanalinnas.

Laiemalt linna vaadates on sotsiaaldemokraatidel suur plaan: muuta kõik Tallinna bussipeatused ootekodadeks, kus saab halva ilma korral varju otsida. Paraku näeb juba praegu, et bussipeatusi kasutatakse ootamise asemel viinaninade kogunemisplatsidena. Kui nüüd veel need mugavaks ja soojaks ehitatakse, kas sotside ei raha mitte Tallinnase sadu peomajasid?

Kaljulaid seletas, et tema meelest tuleb neid küsimusi eraldi vaadata. „Probleem on olemas teatud bussipeatustes, keskturu ümbruses, Balti jaama turu ümbruses, avaliku korra mured on olemas. Aga teie argument ei päde. Osad inimesed ütlevad, et linna ei tohiks paigutada pinke. Kui aga neid pinke on, siis võib-olla see seltskond pisut hajub. Täna nad võib-olla lähevadki sellesse ühte bussipeatusesse, kus saab päev otsa mõnusalt olla.“

„See, et asotsiaalsete elukommetega inimesed on tänaval, on ühelt poolt avaliku korra probleem ja teiselt poolt ka sotsiaalsüsteemi probleem, et me ei suuda neid inimesi piisavalt aidata. Ju nende aitamise teenused pole nii heal tasemel. See ei tähenda seda, et me ei peaks tegema korralikke bussipeatusi, avalike WC-de võrgustikke,“ märkis Kaljulaid.

Sotsiaaldemokraatide linna valitsemise kavades on üldse palju kulutamise plaane. Kaljulaidi pinniti tema „tööintervjuul“, kas ta oskab öelda, palju see kokku maksab, esmapilgul tundub kõik kokku miljardeid nõudvat?

„Esiteks te ei tea, kas räägime miljardites,“ vastas kandidaat kohe. Lubaduste hinna koha pealt laiutas ta aga käsi ja viitas, et neid ei saagi kokku arvutada. „Riigikogu valimistel rahandusministeerium hindab erakondade lubaduste maksumust ja avalikkus saab ka neid hinnata. Kohalikel valimistel sellist süsteemi pole,“ rääkis ta.

Kaljulaid tõi näite: „Näiteks sotsiaaldemokraadid ja ka Isamaa seisavad selle eest, et linn võtaks kõnniteede hoolduse enda peale. Selle kohta eksisteerib Tallinna mingi arvutus, et see maksaks ca 20 miljonit. Mina seda numbrit ei usu, ma arvan, et see on täiesti väljamõeldud number,“ teatas Kaljulaid.

Aga kas sotsid siis ise polegi püüdnud summat kokku arvutada? „Kindlasti kogemuslikult mõistame, mida on võimalik teha, mida mitte. Meie programm pole utoopiline, aga võimalust opositsioonierakondadel oma programmi maksumust arvutada pole, sest numbrid, mida saaksime linna finantsteenistusest, oleks umbluu,“ viitas ta ikka arvutamise raskustele.

Samalaadselt Kristen Michaliga vastas ka Kaljulaid küsimuse kohta, kus on pealinna suurim korruptsiooniprobleem, et see seostub linna poliitilise juhtimisega. „See probleem on ikkagi poliitikute õuel. Kui vaatame viimase aja juhtumeid, siis need on ju kõik olnud seotuid erakonna rahastamisega,“ leidis ta.

Kuid veel mitte kaua aega tagasi oli Kaljulaid ise keskerakondlasest Põhja-Tallinna linnaosavanem, mistõttu tuli kohe küsida, kas tema siis selles töös oli patust ega teinud ühtegi tegu, kus oleks kasutanud avalikku raha erakonna edendamiseks?

„Muidugi saan ma seda öelda,“ vastas ta kaljukindlalt. „Ma isegi ei lubanud kasutada seda linnaosa bussi, millest pärast ühel järgmisel linnaosa vanemal tulid sekeldused ja nüüd ta töötab hoopis Tallinna lauluväljakul. See on väga oluline, pead tõmbama selle joone vahele. Tänased linnajuhid ei saa aru, et nemad on ka kunagi opositsioonis ja kui näeksid seal samasugust ebaõiglust, siis ka protestiksid selle vastu.“