"Kirik võiks seista hea eest, olla headuse poole peal," ütleb Meelis Süld, kui paluda tal kirjeldada kiriku rolli muutumise suunda. "Ma tahaksin tõesti näha, et kirik seisab inimväärikuse ja inimõiguste eest." Kas võiks leiduda veel vagamat, lihtsamat, inimlikumat soovi? Vaevalt. Sääraselt sõnastatud soovi taga seisab aga pikk ja keeruline isiklik eneseteostuse lugu täis katsumusi, mida enamik meist kunagi läbi tegema ei pea.

Süllal ei olnud võimalik Eestis oma südame kutse kohaselt jumalat teenida: preestriks saamise võimalusi vaagima hakates ilmnes õige pea, et tee on püsti ees. Võinuks petta ja valetada: luteri kirikuõpetajate seas leidub homoseksuaalseid inimesi, kes oma sisimat olemust varjavad ja peidavad seda näiteks seadusliku abielu kattevarju taha. Süld seda teed käia ei soovinud.

Peale Sülla isikliku loo tuleb saates juttu kiriku rolli muutumisest ajas ning sellest, kuivõrd üldse tarvitseb kirikut inimene, kes tahab jumalaga jutu peale saada.

Kuula siit.