TÖÖINTERVJUU | Kristen Michal tahab Tallinna koolide rendilepingud nui neljaks soodsamaks saada. Saunatamine Sõõrumaaga seda ei mõjuta

Reformierakonna linnapeakandidaat laseks kohe lahti linna haridusameti juhi ja teeks esimese uue trammi Haabersti suunal.

„Kui meie võimule saame, vaatame koolide rendilepingud oluliselt soodsamaks või lõpetame,“ lubas Reformierakonna Tallinna meerikandidaat Kristen Michal ära teha selle, mida ei eelmine Keskerakonna linnapea Taavi Aas ega praegune linnajuht Mihhail Kõlvart pole suutnud. Michal aga hästi tuttav suurärimees Urmas Sõõrumaaga, kes on üheks koolide rendilepingutest suure tulu saajaks, koos on tennist mängitud ja saunas käidud. „Selle lepingu lõpetamine ei sõltu sellest, kellega ma isiklikult hästi läbi saan,“ lausub Michal.

Kohalike valimiste eel on Delfi stuudiosse „tööintervjuule“ kutsutud parteide poolt Tallinna linnapea kandidaadiks üles seatud poliitikud. Neilt uuritakse miks nad enda arvates linnapea ametisse sobivad, mis plaanid ja milleks neil on ning kas eelnev kogemus lubab juttu tõsiselt võtta. Esimesena saabus tööintervjuule Reformierakonna kandidaat Kristen Michal, keda intervjueerisid Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Delfi ning Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.

Kellele peaks Tallinnas püstitama ausamba?

„Linnakodanikule,“ pakkus Michal.

Kuhu tõmbaks Michal trammiliini, kui saaks äkki raha ühe uue liini rajamiseks?

„Haaberstisse muidugi“

Millise oma kohal juured alla kasvatanud Tallinna linnaameti juhi ta esimesena lahti laseks?

„Vaadates kaost, mis toimub hariduses, võib Andres Pajula liikuda pingereas esimeseks.“

Kohe intervjuu alguses tuleb Michalil aru anda, mida ta võtaks ette kurikuulsate Tallinna koolide rendilepingutega, mis linnakassast ärimeestele aastaid lihtsat tulu muudkui tiksuda lasevad.

„Ma olen juba neli aastat erinevaid linnpäid sellega grillinud. Taavi Aas, enne kui ta lahkus majandusministeeriumise umbusalduse saatel, lubas, et see saab korda. Mihhail Kõlvart on sama lubanud, ei ole teinud. Kui meie tuleme, vaatame need lepingud linnale oluliselt soodsamaks ja võimalusel lõpetame.“

Kuid üks lepingute omanikest on Urmas Sõõrumaa, kellega koos on Michal käinud nii tennist mängimas kui hiljem ka saunalaval. Kas mitte ei hakka Sõõrumaal linnaasjade ajamisel Michali võimu all veel lihtsamaks minema?

„Urmas mängib viimastel aastatel üha vähem tennist. Aga kui ta varem mängis, siis oli temaga väga nauditav mängida. Ta ei ole kunagi otsinud tagatreplust poliitika juurde, ta alati ütleb välja. Aga selle lepingu lõpetamine ei sõltu sellest, kellega ma isiklikult hästi läbi saan. Lepingud arvestades odavnenud raha hinda, on linnale selgelt ebamõistlikud,“ pareeris Michal.

Parem elu, aga hiljem kui Helsingis

Reformierakond lubab, et Tallinn muutub kliimaneutraalseks aastaks 2050, mis on kogu Euroopa Liidu eesmärk. Samas tahetakse muuta Tallinn kakskilinnaks Helsingiga, kus kliimaneutraalsus loodetakse saavutada juba 2035. aastaks. Miks siis kaksiklinna Tallinna osas lahjemat suppi tehakse?

„Kui küsimus on selles, kas Tallinn võiks kiiremini liikuda, siis loomulikult. Inimeste jaoks tähendab see väiksemaid küttearveid, moodsamat ja soodsamat linna. Minu meelest on seda ajakirjanduses ja meedias ka valesti esitatud, kui mingit vägivaldset üleminekut kallimale eluviisile. Tegelikult tähendab see, et inimene saab ka passiivsete meetmetega suvelgi jahedamas elada ja ei pea päikese käes praadima.“

Seda enam, kui rohepööre on nii kasulik, siis miks Reformi plaanid kiiremat tegevust ette ei näe?

Nüüd leidis Michal aga, et enne ei saa. „Ma arvan, et see on pigem realistlik,“ rääkis ta ja rääkis, et kui võimule jääb praegune linnavalitsus, siis ei juhtu üldse midagi. „Tallinna arengukava aastaks 2035 on juba teatavate meetmetega ja see on korralik arengukava. Aga ma võin öelda, et tänane linnavalitus seda kindlalt ellu ei vii. Nende jaoks on rohepööre ikkagi see, et bussides on roheliste vestidega reisisaatjad. See on selle ambitsiooni lagi,“ viis ta jutu oponentide peale.

Rohelusse päikesepaneelid, mitte majad

Linn aina kasvab. Michal ütles intervjuul, et järgmise nelja aastaga on tõenäoline, et Tallinna lisandub 10-20 tuhat uut elanikku. „Linnastumine kui trend jätkub, ma ei ole sellest parteist, eks lubaks, et jõed hakkavad teistpidi voolama.“

See tähendab, et on vaja ehitada, kuigi kena oleks hoopis rohelust juurde saada. Michal leidis, linn saab kasvada ka nii, et see ei tule roheluse arvelt. „Tallinna tänane linnavalitsus on öelnud, et rohelus peab vähenema. Nende arengukavas on kirjas, et rohelus väheneb aastaks 2035 2%, see tuleb ära muuta, see on viga. Moodsad linnad näevad ette seda, et linna ehitatakse tihedamaks seal, kus on linnaruum. Mitte ei ehitata täis kõrrepõlde. Tänane linnavalitsus on ehitanud täis metsaalasid ja kõrrepõlde.“

Samas Reformierakonna programm näeb ette päikesepaneelide parkide rajamise linna. Mille arvelt siis nende jaoks ruumi leitakse? Siin ei näinud aga meerikandidaat probleemi neid ühildada rohealadega. „Päikesepaneelide paigutamine rohealadele või rohealade äärtele ei ole kindlasti selline linnaplaneerimine nagu ta täna on.“

Itaalia streik vaktsineerimisega

Igasugune uus linnavalitsus saab tõenäoliselt tegeleda taas ka koroonaprobleemiga. Näiteks nõuab Toompea valitsus ühistranspordis maski kandmist. Tallinna linnale kuuluva bussifirma sõidukites käsitletakse seda sisuliselt vabatahtliku soovitusena. Kas Michal kavatseb hakata linnapeana samamoodi valitsuse korraldustele vilistama?

Michal tõreles praeguse linnavalitsusega, kes pole saanud vaktsineerimise edendamisega hakkama „Tänane Tallinna linnavalitus on korraldanud korraliku itaalia streigi seoses vaktsineerimisega, kui võrrelda Tartuga. Kui vadata numbreid, siis Tartus, kus nähti vaeva terve suve, et sügis oleks vaba, aga Tallinnas võeti hoopis suvi vabaks. Tallinna kõige suuremas piirkonnas [Lasnamäel] on vaktsineeritud pisut üle poolte inimestest, mis tähendab, et iga teine on vaktsineerimata. Koolilastest on vaktsineeritud alla veerandi. See on päris karm pilt. Ja linnavalitsuse ainus tegevus vaktsineerimisega on valitsusele kirjade saatmine.“

„Kas mina kavatsen vilistada valitsuse kehtestatud piirangutele, kindlasti mitte. Ma esindan seda seltskonda, kes ütleb, et vaktsineerimine annab vabaduse. Ja ei saa olla nii, et vähemus, kes ütleb , et neile miski ei meeldi, dikteerib enamusele, et nemad ei saa vabaks. Tahaks olla nagu Rootsis, Norras jne, et saaksime panna ka need maksid ilusti riiulile.“

Kuigi praegu püüab Michal saada linna juhtima, siis avaldas ta ka oma unistuse, et kõrgemas vanuses tahaks ta linnaelu tolmu jalgadelt pühkida. „Unelmates vaataksin järve või jõe äärde sellise väikese puuonni, kus ma saaks ka kala püüda,“ ütles ta küsimuse peale, kas kunagi tahaks ta praegusest korterist suurema eluaseme leida. „Aga pigem siis, kui ma lähen erru ja saan toimtustesse saata toriseva vanamehe kirju.“