Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on Elron fikseerinud Eesti raudteedel ja raudteede vahetus läheduses 43 nappi pääsemist, mis on pea poole rohkem kui aasta varem.
„Nii jalakäijad kui ka sõidukid ületavad raudteed viimasel hetkel. Kui sõiduteed ületades on kombeks vaadata vasakule-paremale, siis raudtee ülekäigu- ja ülesõidukohtades see liiklusreegel justkui ununeb," kirjeldas Elroni ohutusjuht Natali Aosaar probleemset käitumist. "Rongi pardasalvestuste andmete põhjal on paljudel liikluses osalejatel tähelepanu nutiseadmel, kasutatakse kõrvaklappe ning kantakse peas kapuutsi... Jalgratturid ei tule sageli raudtee ülesõidukohas rattalt maha ning jätkuvalt on ka sõidukijuhte, kes eiravad raudtee ülesõidu kohas punast fooritult ega jää stopp-märgi juures seisma – need on tahtlikud liiklusreeglite rikkumised, kus traagilisest õnnetusest jääb sageli puudu vaid mõni sekund."
„Töö käigus vaatan ja analüüsin ma kõiki napikaid videosalvestusi ja jään selle käigus tihtilugu mõtlema, kas need inimesed sel hetkel said aru, kuivõrd halvasti oleks võinud nende ja nende lähedaste päev tegelikult lõppeda. Kuna uurimise all on ka juhtumid, mis kahjuks nii õnnelikult ei lõpe, siis tean, et napikat ja õnnetust eraldavad üksteisest vaid sekundid,“ tõdes ohutusjuht.
Ta lisas, et eriti kurvastav on see, et jätkuvalt ületavad nii täiskasvanud kui ka lapsed raudteed selleks mitte ettenähtud kohtades ning lapsed mängivad raudtee vahetus läheduses adumata, et mänguhoos võib tähelepanu hajuda.
„Pahatahtlike mängude – nagu rongide kividega loopimise kõrval, millest meie rongijuhid teavitavad ka politseid – on sel aastal järjest enam märgata ka olukordi, kus lapsed mängivad raudtee vahetus läheduses, arvestamata sellega, et mänguhoos võib tähelepanu hajuda ning oht õnnetusse sattuda suureneda. Raudtee ei tohiks olla ei jalakäijale liikumisrajaks ega mängupiirkonnaks – nii nagu me ei veeda aega maanteel, et tohiks ka raudtee läheduses tegeleda ühegi teise tegevusega peale raudtee turvalise ületamise,“ rõhutas Aosaar.
