Hirschfeldt viis uurimise läbi 2000ndate keskel, mil oli ametis Rootsi ringkonnakohtus. Tema toonase raporti kohaselt transportisid Rootsi kaitsejõud Eestist salajast varustust 14. ja 20. septembril 1994. Hirschfeldti hinnangul ei sisaldanud kõnealused veosed lõhkeainet ega plahvatusohtlikku materjali. Mida siis ikkagi täpsemalt, Hirschfeldt ei öelnud. Kogu info oli tema sõnul rangelt salastatud kuni 70 aastaks ning vaikimiskohustuse murdmine oli rangelt karistatav.

Sõjalise varustuse ülevedu toimus Rootsi tolli ja kaitseministeeriumi kokkuleppel. Raporti andmetel oli üleveost teadlik ka piiratud asjaosaliste ring tollases valitsuskabinetis.

Selgelt viitas ta aga, et uppumisööl ehk 28. septembril ei veetud midagi säärast. Rootsi Raadiole täna antud usutluses rääkis Hirschfeldt, et lähtus andmetest, mis talle siis kättesaadavad olid. "Võis olla infot, mis minuni ei jõudnud."

Ta tunnistas, et siiani on ikkagi üleval küsimuses - kas tollel ööl veeti sõjaväevarustust. Ta pole teemaga tegelenud 15 aastat ning ka avalikult sõna võtnud. Arenguid Estonia uurimisega seoses hakkas ta taas jälgima, kui telekanal Discovery lasi eetrisse dokumentaali, kus näidati, et laeva keres on suur auk.

Hirschfeldt toonitas, et eeldas, et asjaosalised rääkisid talle tema uurimise ajal tõtt, ent ta volitused olid piiratud. Tegu polnud kriminaalmenetlusega, kus prokuratuur asja süviti uurib. Siin seisis ta Rootsi valitsuse eest, aga vaid teatud ressurssidega ja teabe kättesaadavusega.