Kuigi rohepöörde tõttu kaasneb tõesti pikas perspektiivis mõningaid hinnatõuse, ei paneks ta seda terminit praeguste arengute puhul gaasihinnaga ühte patta: rohepööret ei saa pidada peamiseks gaasi hinnatõusu põhjustajaks.

"Eks lõpuks ükski hinnatõus ei valmista tavatarbijale rõõmu. Kuid gaasihinna tõusu rohepöördega siduda oleks meelevaldne," märkis Mölder. Aga kui mitte rohepööre, siis mis? Peamise hinnatõusu põhjusena tõi Mölder välja selle, et nõudlus ja pakkumine on omavahel tasakaalust väljas. "Mitmete fossiilsete kütuste kasutamist on vähendatud või lõpetatud ning nõudlus ja surve gaasile on sellest tingitult suurem," ütles minister. Ja mitte ainult seda - rolli mängivad gaasi hinnatõusus samuti ka ülemaailmsed tarneraskused.

Kas ja kuidas peaks aga riik sekkuma?

Möldri sõnul on siinkohal oluline analüüsida, kas tegu on pika- või lühiajalise hinnatõusuga. Lühiajalise hinnatõusu puhul peaks ühel hetkel nõudluse ja pakkumise vahel tasakaal taastuma ning seeläbi normaliseeruma ka hind. Kuid pikaajalise hinnatõusu korral saaks riik abistada Möldri sõnul läbi kompensatsioonide.

"Riigieelarve raames analüüsime erinevaid kommunaalkulude hinnatõuse ning kas ja kuidas neid madalama sissetulekuga inimestele kompenseerida," ütles Mölder.

Ministri hinnangul on riik juba osaliselt sekkunud elektriaktsiisi näitel. "Praegu jäid ära aktsiisitõusud, mis oleks toonud veel omakorda hinnatõuse," märkis Mölder.

Alexela energiakaubanduse portfellijuhi Kalvi Nõu hinnagul on riigipoolse sekkumise võimalused üsnagi piiratud - kui riik tahaks sekkuda, peaks see olema proportsionaalne ja mitte luues konkurentsimoonutusi turul. "Igasugune riigipoolne sekkumine võib anda vale signaali taastuvenergiasse investeerijatele," ütles Nõu.

Gaasi hinnatõusust saab lähemalt lugeda siit.