Mis te arvate, kelle eriti sõbralikuks tuunitud nägu mulle plakatite pealt otsa vaatas, kui ma ma täna tööle tulin?

Ma ei usu, et mina ise. Aga ma ei ole oma plakateid näinud. Ja minu nägu ei olnud tuunitud, see oli suvine. Fotot olen näinud, see saadeti mulle. Jah, ju see olin siis mina.

Miks te üldse kandideerite, teis ei ole ju grammigi munitsipaalpoliitiku verd? Miks panete parti?

Parti? Ma olen ju praegu ka volikogus. Eilegi käisin istungil ja võtsin kaks või kolm korda sõna. Nii et ärge niimoodi süüdistage.

Nii et plaanite ikkagi kohalike valimiste järel volikokku minna?

Kui ei teki just väga pingelist häälte jaotust, siis tuleb ikka minna. Seisus kohustab. Selline asi on muidugi väga koormav. See on rahvusvaheline praktika, et parlamendi liikmed kuuluvad ka volikogudesse, tihti isegi ministrid.

Tegin teile kogemata ülekohut, palun vabandust. Kuid miks ma seda küsisin: paljud riigikogu liikmed kandideerivad vähimagi kavatsuseta volikokku minna.

Osa, jah, loobub. Ent on ka aktiivseid volikogu liikmeid. Tunnistan, et annan põhipanuse Toompeal, mõni jällegi aga just volikogus. Kui olla pika pingiga esindatud parlamendis, siis tähendab volikogude jätmine konkurentidele kaotust.

Kuula siit.

Sel nädalal kerkis EKRE Norstati küsitluse kohaselt populaarseimaks parteiks. Mismoodi Reformierakonnas seda päeva „tähistati”?

Sellest ei olnud isegi juttu. Reitingud muutuvad igal nädalal ja meie trend on negatiivne, tuju see kindlasti ei tõsta. Üks jutuajamine meil ikka oli, turtsatasin siis pahaselt: ei ole nii, et erakond peab hommikustele uudistele reageerima. Vähemasti mina ei ole poliitikas reitingu pärast. Reiting on poliitikas osalemise vahend, aga selle järgi ei sätita oma vaateid.

No kuulge, sellega tuleb arvestada. Olen päris mitme külalise käest küsinud, millal teeb Reformierakond valitsuse EKRE-ga. Aga varsti peaksin vist hakkama küsima, millal teeb EKRE teiega?

Tuleb arvestada, loomulikult, aga mina ei püüa olla populaarne.

Hästi, küsin siis täna veel niipidi:millal teeb Reformierakond EKREga?

Kohalikku koalitsiooni ei saa ma välistada, aga riigi tasemel ei kujuta ma seda ette. Minu meelest meie lõhe suureneb kogu aeg. Sellist valitsust oleks väga raske ette kujutada.

Üks reitingu langus põhjus on kehv hakkamasaamine koroonakriisiga, mida Kaja Kallase valitsus sõnastas oma tähtsaima ülesandena. Miks on see see nii läinud?

Ma ei ole nõus, et oleme kehvasti hakkama saanud. Piiranguid on väga vähe. Koroonapassisüsteem sümpatiseerib mulle: inimene saab valida, kas ta kardab süsti või loobub kuskil käimisest.

Aga vaktsineerimisnäitajad on tüüpiliselt idaeuroopalikud.

See on õige. Ilmselt ei ole populaarne Tanel Kiike kaitsta, aga....

Aga tahaksite?

Jah. Olen seda ka mitu korda teinud. Ma olen tema suhtes küll mitmes punktis kriitiline, aga asi ei ole Tanel Kiiges.

Nii et asi on rumalas rahvas, kes usub piltlikult öeldes, et tuberkuloosi ravitakse ämblikuvõrguga?

Rahva hulgas on alati lolle. Ei saa ju öelda, et kõik inimesed on targad. Käib ikkagi väga süsteemne hullutamine. Isegi Isamaa ei saa üle huulte, et peaks vaktsineerima, pigem teeb kummardusi nende suunas, kes ei vaktsineeri. Viimases teledebatis, kus koos olime, puges Helir-Valdor Seeder mittevaktsineerijatele, mis mulle üldse ei meeldi. Ja EKRE teeb ju süsteemset tööd: Mart Helme on isiklikult ühe oma pereliikme diagnoosis süüdistanud vaktsiini. Inimesed tulevad kokku, kuulavad ja kannavad jutu laiali. Kogu see koostöö Kremli-meelsetega...

Nii et süüdi on EKRE?

Mitte ainult. EKRE on selle irratsionaalsuse enda ümber koondanud. Kremli mõjutustegevus sisaldab ka vaktsiinivastasust ja õhutab hüsteeriat sotsiaalmeedia kaudu. Selle kohta saan ma otseinfot.

Räägime eelarvest, mille valitsus eile riigikogule üle andis. Eelmine eelarve oli aga riigikontrolli hinnangul vigane. Kuidas on võimalik, et ei valitsus, minister, ametnikud ega riigikogu märka, et vead on sees?

Kuidas oleks võimalik, et minister sellises olukorras jaole saaks? See minister, kes võtab kätte arvelaua ja hakkab üksikuid ridasid kokku lööma, on idioot.

Te kaitsete praegu Martin Helmet? Tema oli siis minister.

Kui tema hakkaks ridu kokku lööma, siis saaks ta vale tulemuse, sest ta ei oska matemaatikat, on ise seda tunnistanud. Sellel, et ametnikud said vale tulemuse, on kaks põhjust. Üks on protsessis endas: viimasel hetkel pannakse ametnike õlgadele väga suured ülesanded. Osa asju peavad nad lisama käsitsi, ja seal tekkisid liitmisvead. Algandmed on õiged, inimesed teavad, palju neil raha on, aga koondsummad on nihkes. Kõige tähtsam on, et eelarve üldine tasakaal ei ole selle pärast halvem.

Kuidas saab tasakaal olla tähtsam sellest, et arvud on õiged?

Kõige tähtsam asi on ikkagi eelarve tervis.

Tühja neist üksikutest summadest?

Üksikud summad on ka õiged. Üksikute summade summa tabeli lõpus muutus käsitöö tõttu vigaseks. Nii et põhjused on: kiirustamine protsessi lõpus, IT-arenduste puudumine. Kolmandaks: ametnikkonda on laastatud. Ametnikkond on demotiveeritud, häid inimesi on ära aetud. Ametnikkonna järjepidevus on katkenud. Viimasena läks kantsler, kes oli tööloom.

Missugusest kantslerist me räägime?

Veiko Talist. Minul oli omal ajal eelarve asekantsleri suhtes täielik usaldus.

Nii et ka praegune eelarve võib olla umbluu?

Hea, et see hoiatus tuli. Sain asjast aru nii, et riigikontroll fikseeris vead, mis olid varem avastatud. Ministriametist mäletan, et võtmetegevused on ühe-kahe inimese õlul. Nüüd on inimesed vahetunud, nad on ka tublid, aga nii noored!

Reformierakond on eelarve tasakaalu mantrat pärast võimule saamist aina korranud. Ometi, muu maailm seda ei tee. Kuidas meie siis kõige targemad oleme?

Meie selle aasta eelarve on Euroopa kõige suuremas miinuses. Eelmisel sügisel oli meie eelarve kõige suuremas struktuurses miinuses. Mingit mantrat ei ole, need on Euroopa eelarvereeglid. Eelarvereeglite kehtivus on küll ajutiselt peatatud, aga kui panna sihik päris viltu, siis on tagasitulemine valus. Ja neli aastat on viltu mindud. Peatamist pikendati 2022. aastani. Praeguse teadmise kohaselt taastuvad eelarvereeglid 2023. aastal. Meil on eelarves praegu kaitsekulude suurune auk, see on väga suur miinus. Eelarvenõukogu ja Eesti Pank ütlevad, et eelarvet on parandatud liiga vähe. Siiski on eelarve kompromiss Keskerakonnaga ja ka ühiskondliku valuga.

Lugedes Jüri Ratase intervjuud Maalehes, jääb mulje, et eelarve on mõeldud Keskerakonna valijale. Ehk on teil mõned argumendid, mis näitavad, et mõtlesite oma valija peale ka natuke?

Mulle meeldib, et Jüri on võtnud positiivse positsiooni. Seni on ta ikka rääkinud, kuidas eelarve tuleb ümber teha. Ei pea olema nii, et üks teeb musta töö ja teine ütleb ainult, et tuleb ümber teha.

Ratas ütles, et tema juhitav erakond läheb appi maal elavale inimesele. Kellele teie appi lähete?

Väga tore, meie läheme ka. Minu poolest maal, linnas ja vees elavale inimesele. Ei ole see eelarve loomade jaoks tehtud, ikka inimeste.

Inimesed ei ole teile millegipärast tänulikud. Näiteks päästjad ei ole oma 12 protsendiga rahul.

(Naerab.) Ja see on väike kopikas, eks ole? Kaksteist protsenti!

Nad käisid äsja meelt avaldamas. Kas tegu on tänamatuse või millegi muuga?

Nende reaalsustaju on natuke küsimärgi all.

Kuidas õpetajate reaalsustajuga on? Neil tõuseb 7,3% ja nemad ähvardavad ka streigiga.

Kui sulle juba antakse, mis sa siis ikka piketeerid. Ametiühingute missioon on nõuda aina rohkem ja rohkem. Õpetajad on palju vaoshoitum rahvas. Nende palk tõuseb järgmisel aastal õilsate ponnistuste tulemusena siiski kiiremini kui keskmine palk. Nad jõuavad tagasi sinna, kust kukkusid keskmise palga alla, mis on väga hull.

Kevadel aeti riigieelarve strateegiat tehes kõik ministeeriumid närvi. Nüüd selgus, et majanduskasv on parem kui oodatud, kärped siis väiksemad. Aga milleks üldse selline segaduse külvamine?

Sihilikku närviajamist ei saa ükski valitsus endale lubada. Iga valitsus lubab endale pigem ülearuseid kompromisse. Üldise seisu suhtes on mul hing rahul, kartsin hullemat. Meie eelarveprobleemid on struktuursed, need ei sõltu konjunktuurist. Et majandus hakkas kasvama ja inflatsioon põrkas üles, ei muuda struktuurset sisu – selle muutmiseks on vaja pingutada. Ei ole nii, et laod mõne kulu teise kulu otsa – mõni asi tuleb teha teise asemel.

Võib-olla peaks riigikogulaste palka tõstma? Jüri Ratas peseb juba öösiti pesu, ilmselt ei tule palgaga toime?

Teil on nüüd hea Jüri Ratast narrida, aga ma narriks hoopis teistel juhtudel. Kokkuhoiaspekti teemaks tegemine on moraalne. Ma tean, et ärritav – tema palga juures, inimesed saavad tigedaks. Ehk tema valijad andestavad talle. Ta püüdis seletada, mis meid ees ootab: energia säästmine. See oli ilus, et ta ei öelnud, et elektrihinda tuleb alandada – nagu räägib üks teine mees, ka populaarne.

Nii inimesed kui ka ajalehed nõuavad, et valitsus teeks selle elektrihinnaga midagigi. On need ootused üldse õigustatud?

Hinda ei saa [valitsus] muuta. Odava elektri tõttu on pikalt kestnud investeeringute defitsiit Euroopas, ja see on probleem. Hinda ei tohi me näppida, samuti mitte taastuvenergia tasu.

Peaminister Kaja Kallas ütleb, et kes elektrihinnaga hätta jääb, küsigu toimetulekutoetusest. Aga see pole ometi selleks loodud. Miks te lasete tal selliseid rumalusi rääkida?

Ei pane mina talle sõnu suhu, ja ega ta seda rumalusest ei rääkinud. Nõrgemate ees seisvat probleemi saab leevendada, aga üldiselt peab ikkagi vaatama elukallidust. Elektrihinna tõus on vastik asi, see jõuab igale poole. Kokkuvõttes peame hindama seda, kas oleme vaesemaks jäänud – ja tegelikult me ei ole. Neid, kelle reaaltulu elektrihinna tõus vähendab, on vähe.

Aktsiisitõusude edasilükkamine on aga puhas populism: inflatsioon võib suurema jäädagi, te lükkate õnnetuse lihtsalt edasi?

Ma ei hääleta selle poolt, minu meelest on see ebamoraalne samm.

Te hääletate selle vastu?

Ma ei tea, kas ma vastu hääletan.

Olete vastu, aga hääletate poolt?

Jätan tihti hääletamata. Olen avalikult öelnud, et ma ei toeta seda.

Aga vastuhääletamist ei saa te endal lubada?

Saan küll, ma olen kõige eristuvamalt hääletav saadik riigikogus. Pean lihtsalt kaaluma, kas ehk see järkjärguline tõus pole piisav kompromiss ka minu jaoks.

Reformierakond on olnud katuserahade vastu, aga ikka jäävad need alles. Mille pagana pärast?

Me teeme ettepaneku selle lõpetada.

Kaja Kallas ju ütles, et need jäävad, aga muutuvad „läbipaistvamaks”.

Ta ei taha ilmselt valitsuses vastanduda. Olen selles asjas järjepidev. Meie fraktsioon ei ole neid ka ju mitu aastat võtnud. Praegu me pole veel otsustanud, kas võtame. Mina näiteks ei võta. Kaja Kallas püüab hoida diplomaatilist joont koalitsioonis.

Katuseraha, see on ju sisuliselt häälte ostmine.

Mina olen seda nimetatud korruptsiooniks ja varguseks.

Aga mis siis Reformierakonna ametlik seisukoht on?

Ega seda ei aruta erakond, seda arutab fraktsioon. Fraktsioon on teinud ettepaneku: ärme võta. Tuleb tunnistada, et meil on uusi liikmeid, kes ütlevad, et ikka võiks. Aga iga aasta on seda keegi öelnud, ja lõpuks pole me ikka võtnud. Mina ei võta ka seekord.

Tundub, et te olete Reformis jäänud siseopositsiooni. Valitsusse te ei saanud. Miks on see nii läinud?

See võib kõlada suureliselt, aga ma oleksin olnud liiga kõva kivi. Oleksin valitsuses kindlasti domineerinud. Neid teemasid, millega ma kiiresti ei haaku, on jäänud väga vähe. Olen valitsuses olnud kaugelt kauem, kui valitsuse kõige kogenumad. Kõik argumendid ja ohud on mulle teada. Olen praegu on autoriteedi ja staatusega erakonnas rahul. Minuga peetakse nõu. Tõsi, meil on tekkinud barjäär valitsusega.

Mõned lugejate/vaatajate küsimused. EKRE on minema aetud, Kaja Kallas on peaminister, aga kooseluseaduse rakendusakte ei ole ega tule. Kuhu on kadunud Reformiearakonna liberalism?

See kooseluseadus pole mulle kunagi olnud maailma naba. Imestan, et see nii tähtis on. Eks see ole poliitilise konjunktuuri küsimus. Me ei taha seda sõda parlamendis ja ühiskonnas. Meie seisukoht on küll aktide suhtes pooldav, aga teema on äärmiselt polariseeriv.

Millal vahetatakse Kaja Kallas erakonna juhi kohalt välja?

Ei ole praegu kedagi tema kohta kõigutamas. Mina ei tea, millal uus esimees tuleb.

Viimane küsimus, samuti publikust: millal lahkute poliitikast?

Miks peab nii küsima? Minu töövõime on laitmatu, energia keeb üle. Pean ennast vaos hoidma, et mitte muutuda liiga dominantseks. Ma hoian ennast tagasi. Mul on väga suur varu ja kogemus. On midagi, millega ma ületan ümbritsevaid järjest rohkem. Töövõime ja kogemus on valuuta, mida ei ole mõtet ahju visata. Lahkun siis, kui tervis ja töövõime järele annab. Praegu ei ole andnud.