"Kui pidada silmas seda, kas inimesed tegelikult oma aadressidel elavad, siis see tõesti ei ole lai probleem. Tavaliselt inimestel ikkagi on ühel või teisel moel tugev kontakt selle konkreetse aadressiga ja elamise intensiivsust otseselt ju mõõta ka tegelikult ei saa. Me kindlasti ei soovi sellist kohalikku omavalitsust või riiki, kes istub ukse taga ja vaatab, mitu korda päevas inimene konkreetsel aadressil käib," rääkis Lello ERRi portaalile.

"Selleks peab ikka olema mingisugune väga äärmuslik näide, et asuda seisukohale, et inimene tegelikult on esitanud ebaõigeid andmeid oma elukoha registreerimiseks. Seetõttu mina isiklikult ei näe küll hetkel seaduse muutmise vajadust," rõhutas Lello.

Ta lisas, et ehkki riigikohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse ülesanne kontrollida elukoha andmete õigsust, siis esmane vastutus selles lasub inimesel endal, kes on esitanud avalduse elukoha registreerimiseks ja vastutab nende andmete õigsuse eest.

Linnasekretäri sõnul näitas koroonakriis väga ilmekalt seda, et inimesed tõesti elavad väga erinevates kohtades. "Ja seadus ju ka tunnustab seda, et inimesel võib olla mitu elukohta," märkis Lello.