Reitingud näitavad, et Reformierakond teeb umbes samasuguse tulemuse nagu eelmine kord, märkis Kilp. „Väga väike tõenäosus on teha valitsus ilma Reformierakonnata,“ leidis ta. Koalitsioon ilma Reformierakonnata tähendaks Kilbi arvates seda, et valimisvõitluses teise, kolmanda ja neljanda koha saavutanud erakonnad soovivad ühiselt võimuliitu luua.

Praeguseid reitinguid vaadates on Kilbi arvates kõige loogilisem, et Reformierakond võidab valimised ja kaasab valitsusse ühe partneri.

1x
00:00

Milles peitub Reformierakonna edu saladus Tartus?

Kilp tõi välja mitu asja. Esiteks, veebilehel minuomavalitsus.fin.ee, kus on andmed omavalitsuste teenuste ja juhtimise kvaliteedist, on Tartu linn välja teeninud küllalt kõrged punktid. Võrdluseks: kui Tartu punktid ulatuvad kõigis hinnatavates valdkondades üle keskmise, siis Tallinnas jääb enamik valdkondi keskmisest kehvema tulemuse juurde. Niisiis, järeldas Kilp, lähebki Tartul tegelikult hästi. Linnaelanikel pole põhjust valitseva olukorra üle nuriseda.

Teiseks tõi Kilp välja kaasava eelarve, millega alustati Tartus juba 2013. aastal. „Mis on mingil põhjusel, juhuse tõttu või muul põhjusel, nädal aega enne kohalikke omavalitsuste valimisi,“ sõnas lektor naljatledes. See tekitabki tunde, et usaldatakse teatud osa eelarvest inimestele ja nad saavad ise otsustada, selgitas Kilp selle võlu.

„Suur hulk inimesi selles protsessis ei osale, aga õhtustest uudistest kuuldes, et tehti ettepanekuid, anti hääli, mingid ettepanekud läksid töösse, tekitab tunde, et siin linnas inimesed saavad kaasa rääkida,“ selgitas ta.

Miks ei ole aga teised erakonnad suutnud oravaparteid võimujuhi kohalt kukutada?

Olgugi et Reformierakond on teinud võimuliite, teisisõnu: pole olnud Taaralinna ainuvalitseja, on siiski tekkinud kuvand, nagu kogu linnas toimuv on Reformierakonna teene, selgitas Kilp. Peale selle, lisas ta, ei ole Reformierakonnal Tartu linna tasandil olnud kohtuprotsesse või korruptsioonijuhtumeid ning erakond ei ole seesmiselt lõhenenud. Niisiis ei ole leitud nurisemiseks põhjust.

Kilp märkis ka, et erinevalt Tallinnast ei ole Tartul ka nn vene kaarti. Üldpildis ei lähe Tartu linnal ega Tartu ülikoolil halvasti ja need asjad kokku on teinud olukorra Reformierakonnale soodsaks, lisas ta.

Opositsioon ratsutab Süku seljas

Südalinna kultuurikeskuse (Süku) ehitamine on viimastel kuudel palju kirgi kütnud. Selle vastased leiavad, et Sükule tuleb leida muu koht, mitte aga raiuda maha puid praegusest Tartu Keskpargist. Praegused Tartu linna valitsejad – Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – aga pooldavad Süku ehitust, mõlemad mainivad seda ka oma valimisprogrammis.

Kilp sõnas, et Süku on Tartus valimiste keskne teema. Ta lisas, et arutelu, kuidas kujundada linna rohealasid, on olnud väga teravalt üleval juba kümme aastat. „Niipea, kui tahetakse mingit planeerimist teha, siis kultuuritegelased võtavad sõna, aktivistid, rohelised,“ ütles Kilp ja lisas, et erakonnad mõistavad, et inimesed reageerivad sellele teemale ning hoone ehitusest kui sellisest on lihtne aru saada – inimestel on kerge poolt valida.

Opositsioon kritiseerib linnavalitsust, et too ei ole küsinud elanikelt arvamust Süku ehitamise kohta, rääkis Kilp. Teisalt tõi ta välja, et linn on viimase kümne aasta jooksul teinud igasugu infokorjeid, kaasav eelarve on ka rahvaküsitluse vorm. Ja veel enam: Süku on juba töös.

„Arutelud Süku üle kindlasti mõjutavad seda, kuidas osa inimesi valimistel hääletab. Opositsioon mobiliseerib kindlasti oma valijaid sel teemal,“ leidis ta. „See on poliitiline vaidlusküsimus, mille suhtes on lihtne seisukohta võtta. Ja ta omamoodi kujuneb sümboolseks vastandumiseks.“

Kilp märkis, et see ei ole halb, et koha ja hoone üle käib kohalike omavalistuste valimiste valguses põhiline arutelu, sest see ongi kohaliku omavalitsuse teema. „See on igal juhul parem, kui vastandumine käiks vaktsiinide või mõnel muul teemal, mis ei ole kohaliku omavalitsuse rida.“

Ta ei välistanud, et Süku on pseudoteema – justkui polegi muud teemat üles võtta, sest suurt kriitikat linnavalitsuse suhtes on raske teha.

Milliseks hindab lektor EKRE kirge ja ambitsiooni Tartus läbi lüüa? Kuidas tõlgendada Isamaa loosungit „Tartu pealinnaks“? Kus Süku võib saada sotsidele saatuslikuks? Kuidas kasutatakse valimiskampaanias Tartu 2024 visiooni? Kõigest sellest kuuleb juba Delfi „Erisaates“.