ERISAADE | Osad seenelised satuvad metsas nii hasarti, et krahmatakse kõike! Hiljem ollakse haigevoodis

Tänavu on väga hea seeneaasta, ent paraku on ka omad ohud. "Mida rohkem seeni, seda rohkem võimalik mürgiseentega segamini ajada," nendib terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Ta vaatab igal hommikul asutuse infoliinil 16662 tulnud kõnede raporteid. Paraku kerkib see number jõudsalt. Intervjuu on salvestatud neljapäeval. Tolle päeva seisuga oli tänavu tulnud 81 kõnet. Mullu oli aasta peale kokku 120. Tunamullu aga tuli kõnesid vaid 41.

Äärmiselt ohtlik on näiteks valge kärbseseen, mida aetakse segi kitsemamplite ja sirmikutega. On ka juhtumeid rohelise kärbseseene ja vöödikutega.

Oder toob välja, et on ka tulnud kõnesid, kus väike laps on perega seeneretkel kaasa. Ta näksab mõnda mürgist seent. "Vanemad ei tea, kui palju seenest alla neelati, küll aga tuvastati kiiresti, et valge kärbseseen. Sellisel juhul on haiglasõit vältimatu."

Vahel võib ohtlikuks osutuda ka muidu täiesti tavaline söögiseen. Näiteks 2019. aastal oli väga kuiv suvi, mis mõjus riisikatele. Pärast kupatamist tõi probleeme. "Sellised kuivad ja pikad suved võivad tähendada, et söögiseened pärast kupatamist toovad kaasa seedetrakti ärritusi. "Sütikuks võib osutuda ka alkohol. Kangema kraamiga käsikäes ei tohi tarbida näiteks puravikke ja tindikuid.

Kergekujulisemate mürgistuste puhul algavad kaebused pool tundi pärast tarbimist, üldjuhul paranetakse kiiresti. Väga raske seenemürgistuse korral võib aga kuluda kuus tundi või enamgi hetkeni, mil tuleb peale iiveldus ning hakatakse oksendama. Koduseks abimeheks on mürgistuste puhul söetabelid. "Arvatakse, et 1-10 tabletti piisav kogus. Seda pean ütlema, et sellest jääb kindlasti väheks. Isegi 10 kilo kaaluval lapsel kulub 40 tabletti, täiskasvanu annus on 200 tabletti ehk 50 grammi."

Kui aastaid tagasi olid nõuandjaks peamiselt vaid vastavad raamatud, siis nüüd saab infot ammutada internetiavarustest. Ent ka siin võib libastuda. Oder räägib, et murelikuks teeb eri foorumites toimuv. "Inimesed küsivad pildi järgi - öelge, kas kõlbab süüa," märgib ta. "Netiavaruste soovitusi ei tasu tõsiselt võtta. Kui küsimus seene kohta, küsi seeneteadlaselt. Kui mürgistuse kohta, siis infoliinilt."

Oder sõnab, et osa inimesi satub ka hasarti. "Tõeline hasart. Mida rohkem saan ja uhkemad pildid, seda paremini end tunnen," viitab ta säärastele seenelistele. "Nägime sageli ka selliseid juhtumeid, kus inimene korjas ära kõik seened, mis nägi. Oli arvamus, et küll kodus ära selekteerin. Küll tunnen ära. Nii ei läinud..."

Saates on pikemalt juttu sellestki, kuidas siis ikkagi mürgised seened ära tunda, mida tähele panna.