Turabi tõrjus pahameelt Talibani hukkamiste üle minevikus, mis leidsid mõnikord aset suure rahvahulga ees staadionil, ja hoiatas maailma Afganistani uute valitsejate tegevusse sekkumise eest.

„Kõik kritiseerisid meid karistuste eest staadionil, aga meie ei ole kunagi öelnud midagi nende seaduste ja nende karistuste kohta,” ütles Turabi Kabulis AP-le. „Keegi ei tule meile ütlema, millised meie seadused peaksid olema. Me järgime islamit ja me teeme oma seadused koraani järgi.”

Nüüdseks 60. eluaastates Turabi oli Talibani eelmisel valitsemisajal justiitsminister ning niinimetatud vooruslikkuse edendamise ja pahede ärahoidmise ministeeriumi ehk sisuliselt usupolitsei juht.

Tollal mõistis kogu maailm hukka Talibani karistused, mis viidi täide Kabuli staadionil või Eid Gah’ mošee territooriumil ja mida sageli vaatasid pealt sajad mehed.

Süüdi mõistetud mõrvarid hukati tavaliselt ühe lasuga pähe, mille sooritas ohvri perekonnaliige. Ohvri perekonnal oli ka alternatiivne võimalus võtta vastu „vereraha” ja jätta süüdlane ellu. Süüdi mõistetud varaste jaoks oli karistuseks käe maharaiumine. Maanteeröövlitel raiuti maha käsi ja jalg.

Kohtuprotsessid ja süüdimõistmised olid harva avalikud ning kohut mõistsid pigem islamivaimulikud, kelle teadmised seadusest piirdusid religioossete ettekirjutustega.

Turabi ütles, et nüüd hakkavad kohut mõistma kohtunikud, sealhulgas naised, aga Afganistani seaduste alus hakkab olema koraan. Turabi sõnul taastatakse samad karistused.

„Käte maharaiumine on julgeoleku jaoks väga vajalik,” ütles Turabi, lisades, et sellel on heidutav mõju. Turabi ütles, et valitsus uurib, kas viia karistused täide avalikult ja selle kohta tehakse poliitiline otsus.

Viimastel päevadel on Talibani võitlejad Kabulis taastanud varem palju kasutatud karistuse: pisivargustes süüdistatavate meeste avaliku häbistamise.

Vähemalt kahel korral viimase nädala jooksul on mehed pandud kinniseotud kätega pikapautode kasti ja veetud neid siis häbistamiseks ringi. Ühel juhul olid meeste näod värvitud, et näidata, et nad on vargad. Teisel juhul oli meestele kaela seotud või suhu topitud kopitanud leib.

Nüüd on Turabi vastutav vanglate eest. Ta on üks Talibani juhtidest, kes on ÜRO sanktsioonide nimekirjas.

Talibani eelmisel valitsemisajal oli Turabi üks vihasemaid ja järeleandmatumaid tegelasi. Kui Taliban 1996. aastal võimule tuli, oli Turabi üks esimesi tegusid naisajakirjaniku peale röökimine, et ta meestega samast ruumist lahkuks, ning seejärel andis ta tugeva kõrvakiilu mehele, kes selle vastu protesteeris.

Turabi käis autodest muusikakassette korjamas ning riputas sadu meetreid neist välja tiritud linte puude ja laternapostide otsa. Turabi nõudis, et mehed kannaksid kõigis valitsusasutustes turbaneid ja tema alluvad peksid pidevalt mehi, kelle habemeid oli piiratud. Igasugune sport oli keelatud ja Turabi alluvad sundisid mehi viis korda päevas mošees palvusel käima.

Nüüd rääkis Turabi AP-le intervjuud andes naisajakirjanikuga.

„Me oleme minevikuga võrreldes muutunud,” ütles Turabi.

Turabi rääkis, et Taliban lubab nüüd televisiooni, mobiiltelefone, fotosid ja videoid, „sest see on inimestele vajalik ja me mõtleme seda tõsiselt”. Turabi sõnul näeb Taliban meediat viisina oma sõnumi edastamiseks. „Nüüd me teame, et selle asemel, et jõuda vaid sadadeni, võime me jõuda miljoniteni,” ütles Turabi. Ta lisas, et kui karistamised tehakse avalikuks, võidakse inimestel lubada neid filmida või pildistada, et levitada heidutavat mõju.

Turabi tõrjus kriitikat Talibani eelmise valitsemise kohta, väites, et neil õnnestus tuua stabiilsus. „Meil oli täielik ohutus riigi igas osas,” ütles Turabi 1990. aastate lõpu kohta.