Juhtivatele liidukantsleri kandidaatidele Annalena Baerbockile (rohelised), Olaf Scholzile (sotsiaaldemokraadid – SPD) ja Armin Laschetile (Kristlik-Demokraatlik Liit – CDU) lisandusid Christian Lindner (Vaba Demokraatlik Partei – FDP), Markus Söder (Kristlik-Sotsiaalne Liit – CSU), Alice Weidel (Alternatiiv Saksamaale – AfD) ja Janine Wissler (Vasakpartei – Die Linke), vahendab Deutsche Welle.

Söderi osalemine kutsus esile kriitikat, sest CDU ja CSU esinevad valimistel ühise blokina, mida esindas nüüd debatil kaks meest. Siiski on ka Söder end kantslerikandidaadiks esitanud.

Viimane arvamusküsitlus enne debatti näitas, et võitlus on liiga võrdne, et kedagi juba ette võitjaks kuulutada. Samuti on tulevased koalitsioonivõimalused täiesti lahtised. Eile avaldatud telekanali ZDF küsitluse tulemuste järgi oli SPD toetus 25%, CDU/CSU oma 23%, roheliste oma 16,5% ning järgnesid FDP (11%), AfD (10%) ja Vasakpartei (6%). Igal juhul on valitsuse moodustamine pikkade läbirääkimiste ja ebamugava kompromissi küsimus.

Viimases debatis sai ühe teemana palju tähelepanu kliimamuutus. Laiema poliitilise suuna asemel läks jutt aga pigem sellele, milliseid isiklikke samme on poliitikud astunud oma süsinikujalajälje vähendamiseks.

„Ma sõidan elektriautoga ja see on mõnus,” kuulutas Laschet, rõhutades veidi rohkem oma kohalikku kõnepruuki.

Nii Laschet kui ka Söder mainisid, et söövad vähem liha, kuigi ei ole sellest täielikult loobunud.

Baerbock teatas, et on seitsmenädalase kampaania ajal bussiga reisinud ja vajaduse korral öösel, et vältida lühikesi riigisiseseid lende.

Lindner kirjeldas end kliimaneutraalse finantseksperdina ja rääkis, kuidas ta on ostnud igal aastal CO2 sertifikaate, et oma jalajälge „kustutada”.

Weidel rääkis, et sõidab võimaluse korral alati jalgratta, mitte autoga.

Wissler teatas, et kasutab ühistransporti ja püüab piirata energiatarbimist kodus.

Scholz jäi oma kaine realismi taktika juurde: ta ütles, et ostab näiteks võimaluse korral kohalikke tooteid, aga poliitikuna, kes reisib turvatud konvoides ja lendab palju, ei oleks tal mõistlik väita, et ta on oma isikliku kliimamõju piiramise rollimudel.

Seitsmest kandidaadist kuus nõustus laias laastus, et kliimamuutuse vastu on vaja tegutseda, aga olid üsna eri meelt, kuidas. Rohelised ja Vasakpartei kutsusid kivisöeenergiast plaanitust varem loobuma (praegu on tähtaeg 2038). Scholz keskendus taastuvenergia tootmise laiendamisele. Laschet rääkis vajadusest moderniseerida keemia- ja terasetööstust. Ainult Weidel seadis kliimamuutuse inimtekkelisuse kahtluse alla, kutsus ehitama tuumajaamade uut põlvkonda ja hoiatas Saksamaa tööstuse kahjustamise eest.

Eilne debatt oli väidetavalt esimene, kus pühendati tõsiselt aega ka välispoliitikaküsimustele.

Lõhe oli ilmne kaitsekulutuste ja NATO nõude asjus kulutada riigikaitsele kaks protsenti SKT-st. Praegu rahandusministri ametit pidav Scholz pooldas suuremaid kaitsekulutusi majanduslike tõsiasjade piires, samas kui Wissler oli sellele otseselt vastu, öeldes, et rohkem relvi ei tee maailma kindlasti ohutumaks ja et raha on vaja mujal.

Scholz rõhutas ka Saksamaa lähedasi sidemeid Prantsusmaaga ja ütles, et tema ja liiduvalitsus mõistavad väga hästi Prantsusmaa vastuseisu uuele AUKUS-e alliansile Austraalia, USA ja Suurbritannia vahel, mis viis Prantsusmaa-Austraalia allveelaevatehingu nurjumiseni.

Laschetilt küsiti, kas ta tahab Nord Stream 2 gaasitoru tööle hakkamist. Kuigi see oli jah või ei vastuste osa saatest, rääkis Laschet pikemalt.

„Jah, me vajame seda majanduslikku projekti, sest kui me teeme lõpu teistele energiavormidele, vajame me gaasi,” ütles Laschet. „Minu jaoks on tähtis, et see, mida valitsus otsustab, ka kehtib, nimelt et Ukraina kui transiitriik ei kannaks selle tulemusena kahjusid. Kui Venemaa peaks seda kokkulepet rikkuma, peatatakse kokkulepe kohe.”

Kui jutt läks kaubanduse ja inimõiguste tasakaalu otsimisele Pekingiga, tuli jutuks Weideli kraadijärgne õpe Hiinas. AfD kandidaat kutsus „pingevabale suhtlemisele hiinlastega”. Baerbock rääkis aga karmist suhtumisest Hiinasse ja kutsus ajama kollektiivset Euroopa Hiina-poliitikat. Lindner ütles aga, et Saksamaa peab seisma võrdselt nii oma ärihuvide kui ka väärtuste eest.

Debati alguses räägiti riigisisestest asjadest lähtuvalt uudisest, et mees lasi maha tankla töötaja, kes nõudis talt maski kandmist.

See tekitas diskussiooni sisejulgeoleku küsimuste üle alates politseitaktikast kuni relvaseadusteni ning koroonapiirangutest internetis radikaliseerumise ja sotsiaalmeedia rollini.

Baerbock ja Laschet kutsusid interneti- ja sotsiaalmeediahiide vihakõne ja äärmuslikku materjali karmimalt piirama. Baerbock mainis eraldi oma erakonna vastaseid kampaaniaid.

Wissler kutsus Saksamaa sisejulgeolekuteenistuste ümberkorraldamisele, öeldes, et skandaalid paremäärmuslike informaatoritega on näidanud, et nad ei suuda oma eesmärke täita.

Söder ründas AfD-d ässitavate sõnumite avaldamise eest sotsiaalmeedias, mis on koroonaviiruse eitajaid tegutsema pannud. Söder süüdistas ka Vasakparteid eesmärgis korrakaitset nõrgestada.

Weidel seadis aga kahtluse alla, kas koroonapiirangud ja muud pandeemia ajal kasutatud meetmed on seadusega kooskõlas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid