Kalle Laanet: kaitse-eelarve tõuseb rekordilise 103 miljoni euro võrra, 2,3 protsendini SKPst
(55)
Selles sisalduvad liitlastega seotud kulud, kaitseinvesteeringute programm, kui ka uued võimearendused. "Mul on hea meel, et saame 103 miljoni euro suuruse eelarvekasvuga saata nii meie liitlastele kui ka võimalikule agressorile kindla sõnumi, et Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja on valmis sellesse panustama," ütles kaitseminister.
Lisaks eelarvest laekuvale lisarahale on kaitsevaldkonna reformidega säästetud ministeeriumi teatel märkimisväärsed summad, mis suunatakse ümber võimearendusse. Lähiaastatel on plaanis jätkata personaliteenuste reformimist, konsolideerida sõidukite remondi- ja hooldusteenus ning laohaldus.
Reformid aitavad kiiremini saavutada riigikaitse fookuses olevad reaalselt mehitatud ja komplekteeritud lahinguvõimelised üksused ning tagada, et iga riigikaitsesse investeeritud euro toodaks võimalikult palju reaalselt sõdivat kaitsevõimet, teatas kaitseministeerium.
"Suurte võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate hankimine on aga sama tähtis, kui arendada laiapindset riigikaitset kübermaailmast kuni kogu ühiskonna valmisoleku tõstmiseni," lisas Kalle Laanet.
Peatselt sõlmitakse leping 46 miljoni euro eest laevatõrjerakettide ostmiseks. Lisaks soetatakse 25 miljoni eest suurekaliibrilist laskemoona, 25 miljoni eest ratassõidukeid, mis suurendab kaitsevalmidust. Täiendavalt hangitakse liikursuurtükke 15 miljoni euro eest, valmis saavad ligi pooled ettenähtud toetussoomukid (projekti kogumaksumus 36 miljonit eurot).
Alustatakse ka uue kaitseväe linnaku rajamist Tartusse Raadile, kuhu tulevad sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ning lahingukooli uued hooned.
Uue riigieelarve raamistiku ja suvise majandusprognoosiga uuendati ka järgnevate aastate kaitse-eelarve pikaajajalist prognoosi, mis on uue riigikaitse kümneaastase arengukava sisendiks. Arengukava kinnitatakse oktoobri jooksul.
