Viiruskriisi õppetunnid on riigipea sõnul andnud julgustust võidelda kliimamuutuste vastu, mis on inimkonna jaoks vähemalt sama ohtlik probleem kui pandeemia. "Kui valitsused ühiskonna nõrgemaid liikmeid rohkem toetama hakkavad ja me suuname selle kire, mille me vaktsiinide loomiseks leidma pidime, kliimamuutuse peatamisse, siis jääb praegune aastakümme tulevaste põlvede mälusse kui suur taastumine," sõnas ta.

President Kaljulaid rõhutas ÜRO peaassamblee avanädalal peetud kõnes viiruskriisi vastu võitlemisest ja konfliktidest kõneldes vajadust aidata varjatud tagajärgede tõttu enim haavatavamaid – naisi ja lapsi.

"Paljusid riike räsivad endiselt konfliktid ja neid on ka juurde tekkinud. Sõdu peetakse edasi, Ukrainast Süüriani. Autoritaarsed režiimid nagu Valgevene on loonud uued hübriidvahendid ja kasutavad süütuid inimesi demokraatlike ühiskondade ründamiseks," lasus Kaljulaid.

"Jätkuvalt kannatavad enim meie ühiskonna kõige haavatavamad liikmed – naised, lapsed ja noorukid. Nende võimalused on pandeemia tõttu palju halvemaks muutnud," märkis riigipea.

Kaljulaid rõhutas, et Eesti toetab naiste ja laste õigusi – ilma ühe pooleta inimkonnast ei ole demokraatiat, turvalisust ega arengut. "Oleme julgeolekunõukogu valitud liikmena eriliselt rõhutanud naiste täielikku, võrdset ja mõtestatud osalemist rahuprotsessides ning seksuaalse ja soopõhise vägivalla vastast võitlust," lausus ta.

"Meil õnnestus samuti tõmmata tähelepanu laste pidevalt halvenevale olukorrale relvastatud konfliktides, mida COVID-19 on veelgi võimendanud," lausus president Kaljulaid ning tõi esile, et tulevikku vaadates tuleb rääkida laste õigustest ja kaitsest, seda eriti konfliktiolukorras.

Nälgimise, samuti haridusele või arstiabile ligipääsu puudumise varipandeemia jääb riigipea sõnul vähemalt niikauaks, kuni maailma rahvastik on suudetud vaktsineerida. "Ja ka siis läheb veel aega, kuni suudame negatiivsed trendid ümber pöörata," sõnas president Kaljulaid.

"Ilma maailma rahvastikku vaktsineerimata ei ole meil mingit võimalust varipandeemiast taastuda. Me kõik vastutame tuleviku eest ja peame oma panuse andma," lisas ta. Eesti panustab vabariigi presidendi sõnul vähemalt 900 000 vaktsiinidoosi abivajavate riikide võitlusesse viiruskriisiga.

President Kaljulaid tõi esile, et teda kui ÜRO üleilmse naiste ja laste õiguste eestkõnelejat teeb kurvaks, et viimase kahe aastakümne jooksul Afganistanis saavutatud edu oli võimalik nii kiiresti kaotada.

"Kui ma selle aasta aprillis Afganistani külastasin, oli mul võimalus kohtuda inimestega, kes olid üles kasvanud ühiskonnas, mis pakkus neile lootusrikast tulevikku. Praegu aga on nende tulevik pehmelt öeldes tume. Selline on ka kogu riigi olukord," lausus riigipea.

"Afganistanis on vähemalt 45 protsenti elanikkonnast alla 15-aastased – nad vajavad kaitset ning ligipääsu haridusele ja tervishoiule, kuna vastasel juhul aitame me konfliktide lõputu tsükli kestmisele kaasa," sõnas president Kaljulaid.

President Kaljulaid väljendas oma kõnes ka toetust Valgevene rahva tahtele kujundada ise oma riigi tulevikku ning Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. "Peame ühiselt vastu astuma Lukašenka agressiivsele ja destabiliseerivale režiimile," sõnas Kaljulaid. "Turvalisus on jagamatu – Ukraina turvalisus on ka meie turvalisus," lisas ta ning tõi esile, et ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmena tagab Eesti, et Venemaa agressiivne tegevus jääb nõukogu päevakorda.

Tänavu 17. septembril tähistas Eesti ÜROga ühinemise 30. aastapäeva. "See on pisut enam, kui üks inimpõlv. Tänaseks on Eesti valitud ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks. Oleme aastate jooksul olnud mitte ainult turvalisuse tarbijad, vaid ka vastutustundlikud panustajad maailma erinevates piirkondades Sahelist Afganistani ja Iraagini," sõnas president Kersti Kaljulaid New Yorgis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid